"Ehkki moraali seisukohast väärib see mälestusmärk mahavõtmist, oleksid sellisel sammul väga ohtlikud tagajärjed," ütles Pabriks usutluses ajalehele Neatkarīgā Rīta Avīze.

Pabriksi sõnul riivab teda igal aastal Võidumonumendi juures toimuv rahvarohke 9. mai tähistamine, vahendab BNS.

"Paljude sellel üritusel osalejate jaoks ei ole peamine eesmärk mitte Teise maailmasõja ohvrite mälestamine, vaid meie hoidmine tolles geopoliitilises sfääris, mis lakkas 20 aastat tagasi olemast," lisas minister.

Aprillis tuli rühm kodanikke välja algatusega Võidumonument maha võtta ja taastada selle paiga ajalooline ilme. Riia linnapea Nils Ušakovs, kes esindab valdavalt venekeelset erakonda Üksmeele Keskus, nimetas seda algatust provokatsiooniks ja välistas monumendi teisaldamist, kuna see tekitaks riigis tõsiseid pingeid.

Nõndanimetatud monument Riia vabastajatele püstitati 1985. aastal. Pärast Läti iseseisvuse taastamist on rahvuslaste erakonnad korduvalt punamonumendi mahavõtmist jutuks võtnud. 1997. aastal üritasid läti neonatsid Võidumonumenti õhku lasta, kuid tekitasid vaid tühiseid kahjustusi.