„Me tahame saavutada integratsiooni – olla ühtsed, elada ühes ruumis. Aga et sinna jõuda, tuleb vaadata, kus me oleme praegu. Jah, tuleb tunnistada, et on erinevad kultuuriruumid ja probleemid. Kuidas neid lahendada? Üks lahendustest on kultuur. Mitte teisi maha suruda, vaid vahetada identiteete, saada rikkamaks,“ selgitas minister Läti Delfi vahendusel.

„Kui vene-, ukraina- või poolakeelsed inimesed Lätis mõistavad, et läti identiteet rikastab neid ja nad muutuvad maailmas konkurentsivõimelisemateks, siis peaksid nad püüdma seda identiteeti kiiremini omandada. Aga kuidas juhtus, et lapsed, kes on kasvanud venekeelsetes perekondades on rikkamad kui meie omad? Nad räägivad ju vabalt nii vene kui ka läti keelt, aga meie läti perekondades on lapsed muutunud vaesemateks, sest ei räägi vabalt vene keelt,“ ütles Jaunzeme-Grende.

Minister viitas küsitlusele, mille järgi peavad lätlased peamisteks väärtusteks riiki ja Lätit, venelased aga perekonda. „See tähendab, et inimesed ei tunne lõpuni kuuluvustunnet. See tuleb lahendada konkreetsete meetmete abil, luues nendele inimestele kodutunde, ja sellega, et naaberkultuur on rikkus,“ ütles Jaunzeme-Grende.

Sellest hoolimata ei arva Jaunzeme-Grende, et Üksmeele Keskuse valitsuskoalitsiooni lülitamine aitaks automaatselt integratsioonile kaasa. „On loodud müüt, et jutt käib venelastest. Tegelikult käis diskussioon bolševismist ja sotsialismist. Samal ajal selgub Üksmeele Keskuse inimestest rääkides, et paljud neist on väga lojaalsed Läti riigile. Ma arvan, et me oleme arengujärgus. Me oleme aru saanud, et aus poliitika on varasemast tähtsam. Järgmine samm on areneda koostööni,“ ütles Jaunzeme-Grende.