Läti päevalehe Diena teatel on atlases ära toodud 3000 väljasuremisohus keelt ehk ligi pool maailmas teadaolevast 6000 keelest.

Viimase kolme sajandi vältel on keeled kadunud üha kasvava tempoga, eriti Ameerikas ja Austraalias.

Atlas of the Worlds Languages in Danger of Disappearing koostajad arvasid väljasuremisohus olevateks keelteks need, mida õpib vähem kui kolmandik kogukonna lastest.

Atlase esimene väljaanne nägi ilmavalgust viis aastat tagasi.

Läti keelt pole atlases üldse mainitudki. Liivi keelt nimetatakse kaduvaks, kuid eksikombel nimetatakse seda Lääne-Leedus harva esinevaks keeleks. Läti lähinaabritest on väljasurevaks keeleks kuulutatud valgevene keel ning Lõuna-Eestis kõneldav võru keel, mille väljasuremise ohu aste on ebaselge. Leedus kõneldavat turgi keelkonda kuuluv karaiimi keelt kirjeldatakse tõsises kadumisohus olevana.

Euroopa keeltest on kadumisohus olevana nimetatud 50 keelt. Neist tõsises väljasuremisohus arvatakse olevat mitu saami keele murret, mida kõneldakse Soomes ja Põhja-Venemaal. Kaduvateks peetakse peaaegu kõiki neljakümmet Siberi keelt. Prantsusmaal on tõsises kadumisohus 14 keelt.

Atlase koostajad resümeerivad: väikerahvaste keeled olid Euroopas repressiivse poliitika eesmärgiks, ehkki viimastel aastatel on neil arvukalt kaitsjaid tekkinud. Seevastu Norrat ja Šveitsit tuuakse väljaandes eeskujuks, kuidas paljukeelsuses säilitada.