Õppuseid ei varjuta ka üleilmse majanduskriisi tõttu tugevasti kannatada saanud Läti majanduslik olukord - vahendid selleks eraldatakse riigieelarvest, kirjutab Nekā Personīgā.  

Läti rahvuslikud relvajõud pole veel avalikustanud, mis riigid ja kui suur kogus sõjaväelasi kavandatud õppusest osa võtab.

Kuu aega tagasi - 8. kuni 29. septembrini - toimus Moskva ja Minski suurõppus Zapad-2010, milles osales üle 12 000 sõjaväelase, 200 tanki, 500 soomusmasinat, 230 erinevat suurtükki ning üle 200 õhumasina.

Kuigi stsenaariumi kohaselt olid manöövrid puhtalt kaitselise iseloomuga (Valgevenet ja Kaliningradi oblastit ründab tinglik vaenlane), tekitasid nad ikkagi Balti riikide kõrgemates poliitilistes ringkondades ja sõltumatute ekspertide seas ärevust.

Kõige valulikumalt reageeris Läti, kus nimetati toimuvat otseseks ohuks oma julgeolekule. Läti kaitseminister Imants Lieģis teatas, et tegelikkuses harjutati koridori rajamist Valgevenest Kaliningradi enklaavi mööda Leedu territooriumi, et tõrjuda rünnakut ning Baltikumi kasutati platsdarmina.

Nekā Personīgā andmetel sooritas Läti luurelennuk vahetult enne õppusi Valgevene kohal vaatluselennu ja fikseeris väekoondiste asukoha. Kord aastas lubab Minsk selliseid lende sooritada. Samal ajal toimusid õppused Ladoga-2009 ka Läti, Eesti ja Soome piiri lähedal, kuid nende kohta sarnast infot saada ei õnnestunud.

Ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves tegi NATO uuele peasekretärile Anders Fogh Rasmussenile ettepaneku korraldada vastusammuks Baltikumis oma õppus, kuid alliansi juhi sõnul ei kujuta need õppused endast ühelegi NATO riigile ohtu.