Läänemaailma hukk saabub märtsi lõpus

 (447)
Iraaklased
Reuters/Scanpix

Prantsusmaal tegutseva poliitikauuringute instituudi hinnangul on praeguseks rohkem kui 80 protsenti tõenäoline, et märtsi viimasel täisnädalal algab Läänemaailma kokkuvarisemine ning tervet maailma tabab rida majanduslikke, sõjalisi ja poliitilisi kriise.

Sõltumata Iisraeli ja USA sõjalisest aktsioonist ja selle edukusest Iraani vastu ootab maailma majandust sügavaim kriis alates 1929. aasta krahhist, tõdeb Européen d’Anticipation Politique Europe 2020 (LEAP/E20).

Kriisi põhikatalüsaatoriks on LEAP/E20 järgi Iraani otsus minna alates 20. märtsist naftatehingutes dollaritelt üle eurodele ning USA föderaalreservi otsus lõpetada andmete avaldamine selle kohta, kui palju dollareid maailmas ringleb.

Need kaks sündmust viivad lõpule Teise maailmasõjaga tekkinud rahvusvahelise süsteemi lõpliku kadumise. See üleminekuprotsess on instituudi kinnitusel käinud juba alates Nõukogude Liidu lagunemisest ja külma sõja lõpust. Korraga käivituvad sündmused toovad järsku ja valusalt välja viimastel aastatel kuhjunud pinged, nõrkused ja tasakaalutuse rahvusvahelises süsteemis.

LEAP/E20 tuvastas seitse valdkonda, milles toimuvate sündmuste tõttu kujuneb “totaalne kriis”, mis puudutab kogu maailma poliitiliselt, majanduslikult, rahanduslikult ja sõjaliselt. Läänemaailma korra kokku kukkumise kutsuvad esile dollari usaldusväärsuse kriis, kriis USA rahalises tasakaalus, naftakriis, kriis Ameerika juhtrollis, kriis moslemi/araabia maailmas, globaalne valitsemise kriis ning Euroopa riikide valitsuskriisid.

Analüütikute sõnul toob Iraani otsus alustada naftaga kauplemist eurodes kaasa naftaturu üldise liikumise dollarilt eurole. See omakorda toob kaasa dollari järsu odavnemise, LEAP/E20 ennustab, et aasta pärast võib üks euro maksta juba 1,7 dollarit.

Asja teeb tunduvalt hullemaks USA föderaalreservi otsus mitte enam avaldada sularahana ringleva dollari hulka maailmas. Kuna uus föderaalreservi direktor Ben Bernanke on end “rahatrüki” fänniks tunnistanud, siis tähendab see dollari jätkuvat odavnemist. USA valitsus on sellest huvitatud, kuna tal on suur võlg, ühtlasi peab see andma lühiajalise majanduskasvu, mis aitaks 2006. aastal toimuvatel kongressi valimistel vabariiklikul parteil võimul püsida.

Kuna Washington on Iraagi sõja tõttu kaotanud märgatavalt oma usaldusväärsust Euroopa silmis ning Iraani ründamine toob kaasa järsu nafta hinna tõusu, siis ennustab LEAP/E20, et USA ja ilmselt Iisrael ründavad Iraani ilma ÜRO sanktsioonita. See toob aga maailmas kaasa tõsise sõjalise, diplomaatilise, majandusliku ja finantskriisi.

Kõik see kokku toob kaasa kriisi, mille sarnast pole maailmas olnud alates Teisest maailmasõjast. Dollar kukub järsult, euro läheb järsult kallimaks, sõjaline olukord Lähis-Idas muutub tunduvalt halvemaks, USA eelarve ning majandus satuvad kriisi, mis on võrreldav 1929. aasta suure kriisiga. Majanduse globaliseerumine peatub järsult, transatlantiline koostöö kukub kokku ning kogu maailmas ägeneb poliitiliste kriiside oht.

Prantsuse instituut hoiatab, et ainus võimalus vältida Lääne puhul sama, mis juhtus Nõukogude blokiga 1989. aastal, oleks USA-l loobuda vastasseisust Iraaniga ning loobuda oma võla “monetariseerimisest” ehk võla odavamaks muutmisest muu maailma arvelt.

LEAP/E20 väidab, et suutis edukalt ennustada 1988. aastal raudse eesriide kukkumise, 2002. aastal ennustada Iraagi sõja pika kestvuse ning eelmisel aastal EL põhiseaduse läbi kukkumise Prantsusmaal ja Hollandis.