Laagrivalvur “Ivan Julm” astub Saksa kohtu ette

 (32)
Laagrivalvur “Ivan Julm” astub Saksa kohtu ette
AP/Scanpix

Saksamaal valmistutakse ilmselt viimaseks natsikuritegude kohtuprotsessiks, kui kohtu ette astub endine SS-lane hüüdnimega „Ivan Julm”, kellele pannakse süüks koonduslaagri valvurina juutide tapmist.

Riigiprokuröride sõnul on nad lõpuks valmis läbi viima 88-aastase John Demjanjuki kohtuprotsessi. Demjanjuk oli aastakümneid üks maailma tagaotsituimaid sõjakuritegudes kahtlustatavaid, kirjutab The Times.

Ukrainas sündinud Demjanjuk on aastaid elanud väljaspool seadust. Ta elab USA-s Clevelandis, kuid kui tema väidetav roll surmalaagri valvurina avalikuks tuli, võeti talt ära USA kodakondsus.

Samas ei taha ei Ukraina ega Poola, kus tema väidetavad kuriteod aset leidsid, Demjanjuki vastu võtta ja USA seadused ei luba kedagi välja saata riiki, kus inimest ei taheta. Seega on Demjanjuk klassifitseeritud kodakondsuseta välismaalaseks.

Demjanjuk on olnud korra kohtu all ka varem, 1988. aastal Iisraelis, kui viis tunnistajat tundsid temas ära kurikuulsa sadistliku Treblinka koonduslaagri valvuri “Ivan Julma”. Nad tunnistasid, et Demjanjuk oli täägiga naistel rindu küljest lõiganud ja kord käskinud ühel vangil vägistada 12-aastane tüdruk.

Demjanjuk mõisteti surma, kuid värsked tõendid seavad mõningase kahtluse alla, kas tema ja “Ivan Julm” on ikka sama mees ning Iisraeli ülemkohus muutis otsuse 1993. aastal ära.

Prokurörid üritavad nüüd tõestada, et Demjanjuk teenis 1943. aasta märtsi lõpust septembri keskpaigani Sobiboris, Saksamaa okupeeritud Kagu-Poolas. Sealses surmalaagris tapeti 200 000 inimest.

Ludwigsburgi natsikuritegude uurimise keskbüroo juhi Kurt Schrimmi uurimuses väidetakse, et Demjanjuki ametisoleku ajal tapeti 29 000 juuti, paljud neist naised ja lapsed. Tähtis on, et 1900 neist olid Saksamaa juudid — Saksa seadused lubavad süüdistada neid, kes on tapnud Saksa kodanikke, isegi kui kuriteod on sooritatud mujal.

Demjanjuk eitab sõjakuritegudes osalemist, väites, et teenis Nõukogude armees ja langes 1942. aastal sakslaste kätte sõjavangi.