Ajakirja People andmetel tuvastas politsei nüüd, ligi 46 aastat hiljem 1969. aastal linnuvaatleja poolt kuulsalt Mulholland Drivei`lt leitud naise kui Reet Jürvetsoni. Naist oli toona pussitatud kaela ligi 150 korda.
Los Angelese politseidetektiiv Luis Rivera ütles ajakirjale, et nad ei saa välistada, et jõhkra roima pani toime kurikuulus Mansoni perekond. Vaid kolm kuud enne Jürvetsoni surnukeha leidmist pani Mansoni perekond sealsamas piirkonnas toime kuulsa näitlejanna Sharon Tate`i ja teiste isikute mõrva. Samuti on sarimõrvar Charles Manson korduvalt väitnud, et leidmata ohverid on veel.
Rivera sõnul teab politsei seni vaid juhtumi kohta seda, et toona Montrealist LA-sse kolinud Reet puutus kokku mingi "Johni"-nimelise mehega. Seda niidiotsa nüüd peamiselt uuritaksegi, kuid ka Mansoni liin pole uurimise alt väljas, kinnitas politsei.
Uurijad olevat mullu sügisel isegi vanglas Mansoniga Jürvetsonist rääkimas käinud, kuid ametliku avalduse kohaselt "uusi juhtlõngu ei avastatud". Siiski rõhutati, et Mansoni osalust ei saa endiselt juhtumis välistada.
Kuna toona ei suudetud surnukeha kuidagi tuvastada, siis ristiti Jürvetson Jane Doeks nr. 59 ehk naissoost tundmatuks nr. 59. Selleks ta jäigi ligi 46 aastaks.
Nüüd paljastab ajakiri People, et tegemist on Reet Jürvetsoniga, kes sündis Rootsis ning kasvas üles Montrealis. Jürvetson oli 19-aastane, kui ta suri.
Nimelt tuli juhtumisse pööre, kui Reeda sõber leidis mullu juunis tema surmajärgse foto ja helistas Reeda õele Annele, kes võttis ühendust politseiga. DNA-proov, mis seejärel võeti, klappis selliselt Anne omaga, et sugulusside oli kinnitatud.
Eesti juurtega naine
Väljaandest Estonian World Review leiab aga Eesti juurtega inseneri Tõnu Jürvetsoni järelhüüde, kes muuhulgas kirjeldab oma memuaarides ka õdesid Annet ja Reeta.
Jürvetson kirjutab Anne Velliste raamatus "Voldemar Päts. Tagasi koju“ järgmist:
"1951. aastal otsustasid mu ema õde Inna ja tema abikaasa Arvi, kes olid põgenenud Eestist Soome, Kanadasse asuda. Meie perekond otsustas teha samuti, sest Torontos elas mu vanaema vend Aleksander Veiler ja ta pere. Korea sõda oli käimas ja kommunistlik oht ähvardas jälle Euroopat. Kuna ma elasin vanaisa ja vanaema hoole all Geislingenis, siis IRO (International Relief Organization, endine UNRRA) maksis meie kolme dp ülesõidu Kanadasse. Seal asusime me elama Torontosse koos Inna ja Arviga. Paar kuud hiljem saabusid Kanadasse ema, isa, Anne ja Reet, mu paarikuune Rootsis sündinud noorim õde. Minu vanemad seadsid end sisse Montrealis. Nad pidid ise ülesõidu eest maksma ja kuna neil selleks raha ei jätkunud, võtsid nad laenu."