KUULA | USA-s alanud rassivaidlus kõigutab Euroopas monumente. Kas Churchill oli rassist?

 (197)
KUULA | USA-s alanud rassivaidlus kõigutab Euroopas monumente. Kas Churchill oli rassist?
Soditud Winston Churchilli kuju Londonis 7. juunilFoto: REUTERS/SCANPIX

Kaks nädalat pärast mustanahalise George Floydi surma on protestikampaania „Mustade elud on olulised” jõudnud ka Eestisse.

USA linnades on protestide käigus muu hulgas langetatud kodusõjaaegseid lõunaosariikide kindraleid kujutavad skulptuurid. Koloniaalajastut meenutavaid monumente on USA rahutuste tuules lõhkuma ja teisaldama hakatud ka Euroopas, üheks viimaseks näiteks kuningas Leopold II kuju eemaldamine Antwerpenist. Mil määral saab USA kultuurisõdu teisele poole ookeani üle kanda, arutasid Eesti Päevalehe ajakirjanikud Krister Paris, Kadri Veermäe ja Kaarel Kressa.

Paris märkis, et sellised vaidlused muutuvad poliitiliselt valusaks alates hetkest, kus inimestelt nõutakse justkui omaenda esivanemate hukkamõistmist. Veermäe meenutas sellega seoses 1947. aastal hukatud Leedu ohvitseri Jonas Noreika juhtumit, kes osade leedukate arvates oli vabadusvõitleja, teiste jaoks aga natsikurjategija. Mullu võeti Noreika autahvel Vilniuse teaduste akadeemia seinalt maha, mis tekitas samuti ohtralt pahameelt. Kressa osutas, et Suurbritannias on mõned aktivistid rassismiargumendiga nõudnud ka näiteks Winston Churchilli ja Mahatma Gandhi kujude mahavõtmist. „Hea näide sellest, kui kaugele võitlus kujudega minna võib ja kui keerulisi valikuid see tekitab,” leidis Kressa.

Seotud lood:

Juttu tuleb ka sellest, kas ja kuidas võiksid praegused protestid ja rahutused mõjutada Donald Trumpi ja Joe Bideni võimalusi sügisestel valimistel võitjaks tulla. „Tektoonilisi muutusi pole toimunud, mina ei näe, et need nädalad oleks Trumpi sügisesi šansse märgatavalt vähendanud,” leidis Veermäe, kelle sõnul pole Bidenil õnnestunud praegust olukorda kuigi hästi enda kasuks kallutada. Kressa arvas, et Biden ei tunnetagi vajadust noorte ja mustade progressiivsete aktivistide häälte saamiseks eriliselt pingutada, kuna neist suur osa tuleb hääletama eelkõige Trumpi vastu.

Omaette teema on jätkuv Covid-19 epideemia, mis on praegu jäänud rahutuste varju. „Praegu on võimalus – mitte küll kõige parem – testida, kuidas need massilised kogunemised viiruse levikule mõjuvad,” ütles Veermäe. „Meditsiinilise probleemina on pandeemia USA täiesti alles, sureb umbes 1000 inimest päevas. Aga [poliitiliselt] see ei ole enam teema.”

Ajakirjanikud tõdesid, et kriisid on tänavu vahetunud nii kiiresti, et on raske prognoosida, milline neist sügisel ameeriklaste jaoks oluline on. Kressa meenutas, et jaanuaris oli põhiteemaks kardetud konflikt Iraaniga, see kartus andis teed pandeemiale ja majanduskriisi ootusele, millele omakorda järgnesid rahutused – mis nüüd on samuti millelegi uuele teed andmas. „Mulle meeldis sotsiaalmeedias levinud kalender, mille järgi seisab septembris ees tulnukate invasioon, siis tuleb veel natuke pandeemiat ja lõpuks lõpetab kõik asteroid,” naljatas Paris.