Küsitlus: Venemaalaste suhtumine Stalinisse paraneb pidevalt

Venemaalaste suhtumine Jossif Stalinisse on viimase 15 aasta jooksul paranenud: vähemaks on jäänud neid, kes suhtuvad Stalinisse vaenulikkuse ja vastikusega (praegu 14 protsenti, 2001. aastal 27 protsenti) või hirmuga (praegu kuus, 2001. aastal 16 protsenti), teatas Levada keskus.

Sealjuures on kasvanud nende vastanute osakaal, keda Stalini isik jätab ükskõikseks (praegu 30 protsenti, 2001. aastal 12 protsenti), näitas küsitlus, mis viidi läbi 20.-23. märtsil 1600 inimese hulgas Venemaa 46 regiooni 134 asulas, vahendab Interfax.

„Kui nullindate aastate alguses valitses negatiivne suhtumine tema (Stalini) isikusse, siis praegusel ajal hindab suur osa küsitletutest (39 protsenti) teda positiivselt. Neist 30 protsenti tunnevad austust, seitse protsenti sümpaatiat ja kaks protsenti imetlust,“ ütles Levada keskuse ekspert Karina Pipija.

Pipija sõnul erineb suhtumine Stalinisse märkimisväärselt vanusest, elukohast, haridustasemest ja varalisest seisust sõltuvalt.

„Noorte hulgas on igal teisel valdav ükskõikne hinnang, samas kui elatanud vastanud kalduvad suhtuma Stalinisse austusega. Moskvalased tunnevad viis korda sagedamini kui maaelanikud negatiivset tunnetekompleksi valitseja vastu. Jõukate venemaalaste hulgas väljendati neli korda sagedamini negatiivset suhtumist Stalinisse kui vaeste vastanute hulgas. Lisaks sellele, kui alla keskmise haritud venemaalaste hulgas tundis 43 protsenti küsitletutest Stalini vastu austust, siis kõrgharidusega isikute hulgas oli austavat hinnangut deklareerinud vastanute osakaal praktiliselt kaks korda väiksem,“ ütles Pipija.

19. märtsil kirjutas ajaleht Kommersant kommunistide plaanist jäädvustada Stalini mälestus Saksamaa üle saavutatud võidu 70. aastapäevaks mälestussammaste püstitamise ja tänavate ümbernimetamisega. Küsitluse järgi suhtub 37 protsenti venemaalastest sellesse positiivselt, 25 protsenti negatiivselt ja 29 protsendil on ükskõik. Kümme protsenti ei osanud vastata.

Kõige positiivsemalt suhtuvad Pipija sõnul Stalinisse vanemad kui 55-aastased keskmisest madalama haridustasemega vaesed maaelanikud, kes pooldavad ka kõige rohkem mälestussamba püstitamist. Moskvalastest on aga iga teine selle vastu.

Volgogradi Stalingradiks ümbernimetamise poolt on 31 protsenti ja vastu 69 protsenti venemaalastest.

Küsitlus näitas ka, et 46 protsendil venemaalastest seostub Stalini surm terrori ja massirepressioonide lõppemisega (2013. aastal 55 protsendil). Kõige rohkem on sellega nõus Moskva (68 protsenti) ja enam kui 500 000 elanikuga linnade (54 protsenti) elanikud.

24 protsenti peab Stalini surma aga suure juhi ja õpetaja kaotuseks (2013. aastal 18 protsenti).

25 protsendilt 2012. aastal 45 protsendile 2015. aastal on kasvanud nende venemaalaste osakaal, kes leiavad, et nõukogude rahva ohvrid Stalini ajal on õigustatud suurte eesmärkide ja saavutatud tulemustega. 41 protsenti leiab, et neid ohvreid ei saa millegagi õigustada (2012. aastal 60 protsenti).

Vähenenud on ka nenede venemaalaste osakaal, kes arvavad, et Stalinit tuleb pidada riiklikuks kurjategijaks.