Küsitlus: teise riigikeele poolt Lätis on valmis hääletama 28% kodanikest

18. veebruariks kavandatud referendumil Lätis teise riigikeele kehtestamise üle kavatseb osaleda 62,7 protsenti kodanikest ja 28 protsenti neist kavatseb hääletada vene keelele riigikeele staatuse andmise poolt. Selle vastu oleks aga 62,4 protsenti, selgub uuringufirma Latvijas Fakti jaanuaris läbi viidud küsitluse tulemustest.

Küsitluse järgi ei kavatse referendumil osaleda 12,8 protsenti kodanikest, 13 protsenti vastas, et pigem osalevad ja 4,5 protsenti, et pigem ei osale. Seitse protsenti pole veel otsustanud, vahendab Läti Delfi.

Teise riigikeele vastu kavatseb hääletada 87,1 protsenti küsitletud lätlastest ja 10,2 protsenti küsitletud teiste rahvaste esindajatest. Teise riigikeele poolt oleks 73,2 protsenti teiste rahvaste esindajatest ja 6,3 protsenti lätlastest. 9,9 protsenti kodanikest pole otsustanud, kuidas hääletada.

Vidzemes on teise riigikeele vastu 81,7 protsenti ja vastu 14,8 protsenti, Kurzemes vastu 75,1 protsenti ja poolt 17,9 protsenti, Zemgales vastu 72,4 protsenti ja poolt 18,3 protsenti, Riias vastu 49,6 protsenti ja poolt 37,6 protsenti ning Latgales vastu 38,6 protsenti ja poolt 44,6 protsenti – 16,8 protsenti pole seal veel otsustanud.

Kakskeelsuse vastaste hulgas domineerivad inimesed vanusegrupis 65-74 aastat, selle poolt on aga inimesed vanuses 18-24 aastat.