Uuringust „Samaa vai eri maata?” („Sama või erinev maa?”) võttis osa kokku üle 1500 pealinnapiirkonnas elava somaali-, vene-, eesti-, araabia- ja ingliskeelse inimese, vahendab Kaleva.
Tegemist on jätkuga septembris avaldatud uuringule viie keelerühma Soomes kodunemise kohta.
Selgus, et välismaalastel on suur usaldus Soome institutsioonide vastu. Eriti suur on see usaldus Soomes elavatel somaallastel ja araablastel, kõige väiksem aga venelastel ja eestlastel.
„Eestikeelsete rühma vähene poliitiline usaldus sobib kokku sellega, et nad ka käivad valimas välismaa taustaga rühmadest kõige vähem. Neid ei huvita Soome sündmused. Nad tunnevad, et on siin ainult tööl ja pendeldavad kahe maa vahel. Nad peaaegu ei tunne end isegi sisserändajatena,” ütles Jussi Westinen uuringu läbi viinud e2 Tutkimusest.
Soome poliitikat jälgib eestikeelsetest vaid 39%.
Eestlaste poliitilisus on passiivne, aga kui nad valimas käivad, valivad nad kõige tüüpilisemalt Põlissoomlasi.
Pea kõik inglis- ja somaalikeelsed pidasid rahvusvahelist rändeliikumist heaks asjaks, aga iga kolmas venekeelne oli vastupidisel arvamusel ja eestlastest lausa kolm neljandikku.
„Kolmandik eestikeelsetest suhtub EL-i sisesesse liikuvusse vastumeelselt, kuigi nad on ju sellest isegi enda osas kasu saanud,” märkis Westinen.
Välismaalastelt küsiti ka, kas nad on sõja puhkedes valmis Soomet ka relvaga kaitsma.
Selleks oli valmis 68% araabiakeelsetest ja 67% somaalikeelsetest. Eesti- ja venekeelsetest on selleks valmis aga vaid kolmandik.
41% eestlastest leiab, et soomlus sõltub etnilisest taustast, samas kui 63% soome- ja rootsikeelsetest leiab, soomlus ei sõltu etnilisest taustast.
„Tulemus sobib hästi kokku sellega, et suur osa eestikeelsetest ei pea ennast soomlaseks,” öeldakse uuringus.
