Kui eelmisel aastal korraldatud samasuguse küsitluse järgi toetas Euroopa Liitu veel 60 protsenti selle kodanikest, siis nüüd on nende osakaal langenud 45 protsendini. Kõige rohkem ollakse Euroopa Liidus pettunud Prantsusmaal, kus Euroopa Liitu usaldati vähem kui Itaalias või Hispaanias, vahendab Reuters.

Pooled brittidest on valmis oma riigi Euroopa Liidust välja astumiseks.

Samal ajal püsib toetus eurole kindlana. Küsitluses osales viis eurot kasutavat riiki, kus esitati küsimus, kas riik peaks oma valuuta kasutusele võtma. Kõige suurem oli vana valuuta toetus Prantsusmaal, 37 protsenti. Teistes riikides jäi see alla kolmandiku. Isegi Kreekas tahtis drahmi tagasi vaid neljandik vastanutest.

Küsitluse järgi on seitsme riigi kodanikud meeleheitele viinud pikalt kestnud majanduskriis. Suurimateks probleemideks peeti tööpuudust, avaliku sektori võlga ja tõusvaid hindu.

Kodanikud hindasid riigijuhtide tegevust majanduskriisist üle saamiseks halvaks. Saksamaad kõrvale jättes, hindas kõigis küsitluses osalenud riikides vaid neljandik küsitletuist oma riigi juhtide tööd majandusprobleemide lahendamisel heaks.

Saksamaal olid vastanute meeleolud teiste riikidega hämmastavas vastuolus. Liidukantsler Angela Merkeli populaarsus on veidi langenud, kuid endiselt arvab 74 protsenti vastanutest, et ta on teinud head tööd.

Kui teistes riikides peeti majanduse väljavaateid viletsaiks, siis Saksamaal leidis kolm vastajat neljast, et majanduse olukord on hea. Nende osakaal oli võrreldes eelmise aastaga kasvanud 12 protsenti.

Uuringu autorid peavad Saksamaa ja teiste riikide vahelist lõhet murettekitavaks. Majandusliku olukorra erinevused tekitavad omakorda Euroopa Liitu lagundavaid erimeelsusi riikide vahel.

Küsitluses osalesid Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hispaania, Itaalia, Tšehhi, Poola ja Kreeka.