Kurskil lõhkes vähemalt neli torpeedot
“See tehti kindlaks väljaspool laeva merepõhjast leitud fragmentide põhjal. Ühel elemendil oli isegi number,” märkis kindral.
Šein kinnitas, et prokuratuur ei tungi katastroofi uurimisel valitsuskomisjoni pärusmaale, vaid “meil on oma ülesanne — protsessuaalseid norme järgides igakülgselt, täielikult ja objektiivselt uurida kohtuasja kõiki asjaolusid, kindlaks teha katastroofiga seotud isikud ning nende vastutuse määr”.
Kindrali sõnul ei välistata võimalust, et Kursk põrkas kokku välismaise allveelaevaga, kuni “pole saabunud ametlik ekspertide kinnitus aluse parema parda deformeerumispõhjuste kohta”.
“Meie eksperdid pole leidnud laeva välispinnalt võõrkehi ning ka tööstus eitab kokkupõrke versiooni. Kuid sellest hoolimata on inimesi, kes osutavad kaudsetele asjaoludele,” selgitas Šein.
Näiteks tõi kindral selle, et üks NATO allveelaevadest pandi kohe pärast Kurski hukku Norra dokki ning “varsti pärast katastroofi toimus Luurekeskagentuuri (CIA) juhi salapärane Venemaa-visiit”.
Samas välistas Šein kokkupõrke teise Vene laevaga, kuna “need asusid plahvatushetkel liiga kaugel”.
“Rakettide laskmine toimus 11. augustil. Ülejäänud laskemoon on kohal. Me kontrollisime kõike väga täpselt,” kinnitas kindral.
Kurski meeskond oli ekspertide esialgsete hinnangute kohaselt elus veel “vähemalt kaheksa tundi pärast õnnetust”. Laev leiti aga alles 13 tunni möödudes. Avariipoi, mis võinuks anda signaali katastroofi kohta, pinnale ei kerkinud.
Šeini sõnul pole eksperdid veel suutnud vastata küsimusele, millal suri viimane meeskonnaliige. Sellel on “oluline tähendus uurimise jaoks ning on oluline mitte eksida,” lausus kindral.
Kindral sõnas, et uurimise käigus tehti kindlaks, et viimane sissekanne Kurski dokumentidesse tehti 14 minutit enne esimest plahvatust “ning pole leitud midagi sellist, mis ei haakuks õppuste kavaga”.
