Kümned tuhanded Krimmi tatarlased tulid tänavatele

Krimmi autonoomse vabariigi pealinnas Simferoopolis toimus täna tatarlaste küüditamise alguse 65. aastapäevale pühendatud miiting.

1944. aastal algas Nõukogude Liidu juhi Jossif Stalini käsul Krimmi tatarlaste küüditamine Uurali, Siberi ja Kesk-Aasia piirkondadesse, kirjutab Ukraina Delfi.

Kokku võtab tänasest miitingust Krimmi Medžlise (araabia k. nõukogu) teatel osa kuni 35 000 inimest. Simferoopoli meeleavaldusele saabub rahvast üle terve vabariigi.

Hoolimata sellest, et tatarlased võitlesid Teise maailmasõja ajal Punaarmee ja partisaniliikumise ridades, kasutas NKVD nende küüditamise õigustamiseks fakte Krimmi tatarlaste koostöö kohta teljeriikide okupantidega. Stalini võim „tänas" neid selle eest endale omasel karmil moel.

Nõukogude Liidu riikliku kaitsekomitee otsusega viisid Punaarmee ja NKVD vägede võitlejad 18. mai hommikust kuni 20. mai õhtuni 1944. aastal läbi operatsiooni 188 000 Krimmi tatarlase ümberasutamiseks.

Koos vabastatud ja hiljem asumisele saadetud sõjaväelastega ületas deporteeritud tatarlaste üldarv 200 000 inimest.

Märkimisväärne osa väljasaadetud tatarlastest, kes olid kolme okupatsiooni aastaga ära kurnatud, surid aastatel 1944-45  asumisel nälga ja haigustesse.

Kokku sel perioodil küüditatud hukkunud tatarlaste arv erineb eri allikates suuresti: ametlike Nõukogude organite dokumentide järgi 15-25 protsenti kuni 46 protsendini Krimmi tatarlaste liikumise aktivistide 1960ndatel kogutud andmete järgi.