Kuidas võrrelda Tšernobõli ja Fukushima tuumaõnnetusi?

Üle kuu aja on kogu maailm jälginud tähelepanelikult tragöödiat, mis tabas ootamatult õitsvate kirsipuude maad. Inimesed tunnevad kaasa ja püüavad aidata ning tekib üks raske küsimus: kas see on teine Tšernobõl? Kui jah, siis kui kaugele radiatsioon levib?

Jaapani võimud on tõstnud ohutaseme Fukushima Daiichi tuumajaamas kõige kõrgemale, seitsmendale astmele. Sama taseme tuumaõnnetus on varem olnud vaid Tšernobõlis. Jaapanis on avastatud radioaktiivseid elemente strontsium-89 ja strontsium-90. Need mõjuvad kahjulikult luudele ja luuüdile ning põhjustavad radiatsioonitõbe, vahendab Ukraina Delfi.

Jaapani tuuma- ja tööstusohutuse agentuur tunnistas, et ohutaseme tõstmine oli vajalik, sest radiatsioon on juba õhus, köögiviljades, vees ja ookeanis.

Kelle tuumakahjustused on ohtlikumad?

Eksperdid usuvad, et kahe õnnetuse võrdlemiseks on endiselt liiga vara. Jaapani õnnetust hinnatakse Tšernobõli omaga võrreldes kümne protsendi suuruseks. Rahvusvaheline aatomienergia agentuur IAEA on sellega nõus. IAEA peadirektori asetäitja Denis Flory ütles, et Fukushima lekke suurus on vaid seitse protsenti Tšernobõli neljanda reaktori omast.

Mis Tšernobõlis juhtus? Süttis reaktori grafiidist kest ja tugev plahvatus saatis atmosfääri kümneid tonne radioaktiivseid osakesi. Ukraina ekspertide sõnul pole selline asi Fukushimas võimalik tänu reaktorite turvalisemale ehitusele.

Miks toimus plahvatus?

Tšernobõl: neljas reaktor lülitati 1986. aastal remonttöödeks välja. Kavandati mitmesuguseid teste ja katseid. Üks neist tekitas häireolukorra, kuid reaktorit ei suudetud veega katta. Kütusevardad olid ebaõnnestunud konstruktsiooniga ning reaktor jätkas tööd häireolukorras. Toimus mitu plahvatust.

Fukushima: esimene plahvatus Jaapani tuumajaamas toimus päev pärast maavärinat, 12. märtsil, teine 14. märtsil. Elektrivarustus katkes ja jahutussüsteem ei töötanud. Reaktorihoonetesse kogunes aur ja otsis väljapääsu. Mõlema plahvatuse jõud oli palju nõrgem kui Tšernobõli oma. Reaktori kest vigastada ei saanud, küll aga reaktorihoonete seinad ja katus.

Zaporižžja tuumajaama endine direktor Vladimir Bronnikov usub, et Jaapani katastroofi oleks saanud ära hoida, kui jaama oleks suudetud elektriga varustada.

“Kaitsesüsteemid lülitasid lihtsalt reaktori välja ja see peatus. On aga fakt, et kogu Jaapanis ei olnud loodud süsteemi ettenägematute õnnetuste puhuks. Selle tulemusena tabas tund pärast maavärinat jaama tsunami. Objekt kaotas täielikult elektrivarustuse. Pärast seda tekkisid probleemid, mis viisid radiatsiooni lekkeni atmosfääri,” ütles Bronnikov.

Ohvrid

Tšernobõl: üks tuumajaama töötaja hukkus plahvatuse tagajärjel rusude all, teine mees suri vigastustesse haiglas. Kaks nädalat hiljem surid radiatsioonitõppe esimesena sündmuspaika jõudnud kuus tuletõrjujat. Veel 30 inimest suri mõne kuu jooksul. Kokku sai erinevaid radiatsioonidoose 600 000 õnnetuse tagajärgede likvideerijat ning 5,5 miljonit saastatud alade elanikku.

Fukushima: kaks tuumajaama töötajat on hukkunud ning 25 vigastatud või kiiritada saanud. Radiatsioonidoosid on väikesed ja kohalike elanike hulgas ohvreid ei ole.

Õnnetuste tagajärgede likvideerimine

Tšernobõl: õnnetuse tagajärgede likvideerimisega tegeles kahe aasta jooksul 240 000 inimest. Kokku on neid inimesi aga lausa 600 000.

Fukushima: õnnetuse tagajärgede likvideerimisega tegeleb 400 töötajat. Nad töötavad meeskondade kaupa vahetustes.

Ukraina soovitas Jaapani spetsialistidel endal õnnetusega toime tulla. Ukrainal pole jaapanlastele midagi pakkuda peale entusiasmi ja inimjõu.

Jaapani valitsus lubas ühe päeva eest tuumajaamas 5000 dollarit. Tšernobõli likvidaatorid ei kiirusta aga Jaapanisse tööle minema.

“Kõik need, kes ellu jäid, on enamasti üle 60 aasta vanad. Kõik nad on läbinud mitmeid operatsioone. Minu sõpradel ja minul pole jõudu kodumaad kaitsta, kui seda vaja peaks olema. Mis Jaapanist te räägite?” küsis ühe Kiievi rajooni Tšernobõli veteranide organisatsiooni esindaja Anatoli Antonjuk.