Kuidas pääsetakse lennuõnnetustest eluga?
Teisipäevast tragöödiat arvestamata on alates 1970. aastast toimunud 12 lennuõnnetust, kus on olnud vaid üks pääseja. Neist viis on olnud lapsed ja neli meeskonnaliikmed, vahendab CNN.
Üks faktor, mis soodustab meeskonnaliikmete pääsemist, on nende paiknemine tugevaks ehitatud piloodikabiinis ja akende läheduses. Stjuardessid kasutavad aga istudes sageli üle õla käivaid turvarihmu.
Lennunduspublitsist David Noland analüüsis 20 USA toimunud lennuõnnetust, milles jäi ellu vähemalt üks inimene ja hukkus vähemalt üks inimene. Statistika näitab, et lennuki tagaosas istumine on turvalisem.
„Lennuki sabale lähemal istuvatel reisijatel on umbes 40 protsenti suurem võimalus ellu jääda kui esimestes istmeridades istujatel,” kirjutas Noland.
Reisijatest, kes istusid tiibadest tagapool, jäi Nolandi andmetel ellu 69 protsenti, tiibade ümbruses istujatest pääses 56 protsenti ning lennuki esiosas istunutest 49 protsenti.
„Minu jaoks on see üsna selge: te põrkate millegagi suurel kiirusel kokku ja loomulikult läheb esiots rohkem kortsu kui tagaots,” ütles Noland. „Tsiteerides üht USA rahvusliku transpordiohutuse ameti töötajat: „Lennukid ei tagurda vastu mägesid.””
Isegi teist tüüpi õnnetuste puhul liigub lennuk alati ettepoole ja kokkupõrge tabab esiosa. Seetõttu paigutatakse ka mustad kastid sabaossa.
Suurtes lennukites nagu Boeing 747 või 777 ja Airbus A310 või A330 on tavaliselt rohkem ellujäänuid kui väiksemates.
Üheks tähtsamaks teguriks pääsemisel võib osutuda pärast õnnetust lennukist välja pääsemine. Samuti on tähtis päästevahendite ja -meeskonna lähedus. Kui tuli suudetakse kustutada ja pääsenud kiiresti haiglasse toimetada, on võimalus ellu jääda suurem.
Hoolimata oma statistilistest tõenditest, et lennuki tagaosa on ohutum, ei ürita Noland ise spetsiaalselt sinna kohta saada.
„Ma püüan saada koha akna all,” ütles Noland. „Lennukid on nii turvalised, see on uskumatu kui turvalised nad on. Õnnetuse võimalus on nii kaduvväike, et ma isegi ei muretse selle üle.”
Ühe pääsejaga lennuõnnetused:
26. jaanuar 1972, Tšehhoslovakkia: JAT DC-9; 27 hukkunut; meeskonnaliige pääses sabaosas.
29. jaanuar 1985, Reno, Nevada, USA: Galaxy Airlines Lockheed Electra; 70 hukkunut; 17-aastane poiss paiskus vrakist välja.
3. jaanuar 1987, Elevandiluurannik: Varig Boeing 707-300; 50 hukkunut; üks reisija pääses.
16. august 1987, Detroit, Michigan, USA: Northwest MD-82; 154 hukkunut; vrakist leiti 4-aastane tüdruk.
14. november 1992, Vietnam: Vietnam Airlines Jak-40; 30 hukkunut; ellujäänud reisija leiti 8 päeva hiljem.
20. november 1993, Makedoonia: Avioimpex Jak-42D; 223 hukkunut; üks reisija jäi ellu.
Märts 1995, Colombia: Intercontinental Colombia DC-9-10; 51 hukkunut, 9-aastane tüdruk jäi ellu.
September 1997, Kambodža: Vietnam Airlines Tu-134B; 65 hukkunut; 1-aastane poiss jäi ellu.
16. detsember 1997, Araabia Ühendemiraadid: Tajikistan Airlines Tu-154B; 85 hukkunut; meeskonnaliige jäi ellu.
6. märts 2003, Alžeeria: Air Algérie Boeing 737-200; 102 hukkunut; meeskonnaliige jäi ellu.
8. juuli 2003, Sudaan: Sudan Airways Boeing 737-200C; 116 hukkunut; 3-aastane poiss jäi ellu.
27. august 2006, Lexington, Kentucky, USA: Comair CRJ-100; 49 hukkunut; teine piloot jäi ellu.
