Kui palju läks Iraagi sõda USA-le maksma? Rohkem, kui võiks arvata
Sõjakulutused, õigupoolest igasugused valitsuse kulutused, kasvatavad sisemajanduse koguprodukti. Teise maailmasõja kulutused aitasid USA otsustavalt välja majanduslikust depressioonist. Samamoodi tuli Iraagi sõda mõnes mõttes USA majandusele kasuks. Kuid paljude ekspertide arvates kaaluvad kahjud kaugelt üles igasugused kasud.
Pärast USA operatsioonide lõppu Iraagis on üheksa-aastase sõjakäigu tulude ja kulude kokkuarvamine hirmuäratav ülesanne. Hinnangud on erinevad. Kongressi uurimisteenistus on kinnitanud operatsioonile Iraagi Vabadus hinnasildi 806 miljardit dollarit. President Barack Obama ütles, et Iraagi sõda maksab üle triljoni dollari. Igal juhul on kulutused Iraagi sõjale olnud võrreldes varasemate konfliktidega suhteliselt väikesed. Teise maailmasõja kõrgpunkti ajal moodustasid valitsuse kulutused 42 protsenti USA sisemajanduse koguproduktist, Iraagi sõja kõrgpunkti ajal vaid ühe protsendi, teatab US News & World Report.
Pikaajalised kulutused ületavad aga ülaltoodud numbrid ja mõjud eelarvele ulatuvad kaugele tulevikku.
Positiivsest küljest tuli Iraagi sõda USA majandusele mõnes mõttes kasuks.
„See vähendas tööpuudust võrreldes sellega, milline see muidu oleks olnud, nii armees kui lepinguliste töötajate hulgas,“ ütles Stan Collender, kes on teinud koostööd nii esindajatekoja kui senati eelarvekomiteedega. „Sõduritele maksti ohtliku töö eest lisapalka, mis tähendas, et nad kulutasid kodus olles rohkem. Me ei olnud tegelikult sõjamajandus, kindlasti mitte võrreldes Vietnami või Teise maailmasõjaga, aga ei saa öelda, et see ei oleks olnud märkimisväärne osa sisemajanduse koguproduktist, arvestades sellega, millises seisus majandus on olnud.“
Konkreetsete numbrite väljaselgitamine Iraagi sõja kulude ja tulude kohta võib olla võimatu – osaliselt seetõttu, et nende eristamine samal ajal käimas olnud Afganistani sõja omadest on keeruline. On aga selge, et sõjakulud kokku osutuvad lõpuks palju suuremaks lahingutegevuse ja ülesehitustöö kuludest.
Üks selge põhjus, miks kulutused sõjale jätkuvad ka peale selle lõppu on veteranide tervishoid. Ameerika progressi keskuse hiljutise uurimuse hinnangul on veteranide tervishoiu ja invateenuste kavandatav maksumus 422-717 miljardit dollarit.
Columbia ülikooli majandusprofessor Joseph Stiglitz ja Harvardi ülikooli Kennedy valitsemiskooli lektor Linda Bilmes väidavad, et sõda Iraagis suunas ressursid Afganistanist eemale, pikendades nii sealset sõda. Stiglitz ja Bilmes hindavad selle hinnaks üle kolme triljoni dollari.
Mõnede ekspertide sõnul pole probleem see, mida Iraagis finantseeriti, vaid see, kuidas seda tehti.
„Probleem pole mõju sisemajanduse koguproduktile. Sõda finantseeriti põhimõtteliselt laenu kaudu, mis on täiesti teine asi,“ ütles strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse esindaja Anthony Cordesman.
Eelarve- ja poliitikaprioriteetide keskuse hinnangul moodustavad Iraagi ja Afganistani sõda koos president George W. Bushi valitsuse maksukärbetega ligi poole 2019. aastaks kavandatavast 20 triljoni dollari suurusest võlast.
Lisanduvad mittemõõdetavad kulutused. Vasakule kalduva mõttekoja Ameerika progressi keskuse hiljutises memos väidetakse, et Saddam Husseini režiimi kukutamine tugevdas Iraani, eemaldades kõige tähtsama kontrollimehhanismi viimase hegemoonilistelt püüdlustelt. Paljudel veteranidel on aga isiklikud majandusraskused, kui nad saabuvad koju varasemast erinevale tööturule.
Loomulikult on Iraagi sõja kõige püsivam ja traagilisem pärand inimkaotused. Lisaks enam kui 32 000 Iraagis haavata saanud USA sõdurile hukkus üle 4400, rääkimata 104 000 Iraagi tsiviilohvrist.
