Kreml: Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus Beslani veresauna kohta on absoluutselt vastuvõetamatu

 (112)
Kreml: Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus Beslani veresauna kohta on absoluutselt vastuvõetamatu
Foto: STR, AP

Kremlis ei olda Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusega 2004. aasta Beslani terroriakti kohta nõus ning leitakse, et väide, et Venemaa ei võtnud tarvitusele piisavalt meetmeid terroriakti ärahoidmiseks ja ohvrite arvu minimeerimiseks pantvangide hulgas on absoluutselt vastuvõetamatu, teatas Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov.

Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas neljapäeval, et Venemaa peab maksma hagejatele kokku 2 955 000 eurot mittemateriaalse kahju eest ning 88 000 eurot kohtukulude eest, vahendab RIA Novosti.

Hagi esitas 409 Venemaa kodanikku ning see puudutab kooli ründamist Põhja-Osseetias Beslanis 2004. aasta septembris. Hagejad väitsid, et võimud ei uurinud neid sündmusi efektiivselt. Mõned hagejad väitsid samuti, et mitmed julgeoleku tagamise operatsiooni planeerimise ja kontrolli aspektid olid ebapiisavad. Veel väideti, et surm saabus võimude ebaproportsionaalse jõukasutamise tagajärjel.

„Kindlasti ei ole meil võimalik sellise formuleeringuga nõustuda riigis, mis on korduvalt langenud terroristide rünnaku alla. Kahjuks selliste riikide nimekiri kasvab ja kasvab, kahjuks regulaarselt, ja seetõttu on sellised formuleeringud selle riigi kohta, mis langes rünnaku alla, absoluutselt vastuvõetamatud,“ kommenteeris Peskov kohtu otsust.

Seotud lood:

Vastates küsimusele, kas Venemaa kavatseb Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust täita, kinnitas Peskov, et kõik vajalikud õiguslikud tegevused, mis on selle otsusega seotud, viiakse läbi.

Umbes 30 terroristi hõivas Beslani kooli number 1 2004. aasta 1. septembril piduliku rivistuse ajal. Terroristid sulgesid kooli spordisaali enam kui tuhat pantvangi, sealhulgas alaealised lapsed. Inimesi hoiti koolis kolm päeva, andmata neile toitu ega vett. 3. septembril umbes keskpäeva paiku sõitis kooli juurde auto Venemaa eriolukordade ministeeriumi töötajatega, kes pidid kokku koguma terroristide tapetud meeste surnukehad. Sel hetkel kostsid koolist plahvatused, pärast mida algas mõlemalt poolt tulistamine. Akendest ja spordisaali seina tekkinud august hakkasid aga välja hüppama lapsed ja naised.

Hukkus 334 inimest, kellest 318 olid pantvangid ja neist omakorda 186 lapsed. Hukkus ka kümme eriüksuslast, kaks eriolukordade ministeeriumi töötajat ja 15 miilitsat. Haavata sai 810 pantvangi, eriüksuslast, miilitsat ja sõjaväelast.