Valijad on sedavõrd pettunud sotsialistlikus PASOK-is ja konservatiivses Uues Demokraatias, mis on viimased 38 aastat vaheldumisi võimul olnud, et kummalegi ei ennustata valitsuse moodustamiseks piisavat häältearvu. Tõenäoliselt järgneb valimistele kauplemine koalitsiooni moodustamise ümber ja nende nurjumise korral ei ole välistatud uued valimised, vahendab BNS.

Rahva pahameel on nii suur, et poliitikud on olnud sunnitud tagasihoidlikku kampaaniat tegema, kartes füüsiliste rünnakute ohvriks langeda.

Kaks nädalat tagasi avaldatud arvamusküsitluste kohaselt on PASOK-i ja Uue Demokraatia toetus langenud tasemele, mida viimati nähti 1970. aastate keskpaigas pärast seitsmeaastase sõjaväelise diktatuuri langemist.

Kreeka on täielikult sõltuv välisabist ning peab maksejõuetuse ja võimaliku eurotsoonist väljaheitmise vältimiseks järgmisel kuul veel valusaid kärpeid tegema.

Uue Demokraatia liidrile Antonis Samarasele ennustatakse valimisvõitu 25,5 protsendiga häältest. PASOK, mis sai viimastel valimistel 2009. aastal üle 43 protsendi häältest, kogub nüüd vaevalt 14,5-19 protsenti. Sel juhul on see halvim tulemus alates 1974. aasta novembrist, kui partei sai kaks kuud pärast asutamist 13,5 protsenti häältest.

Ennustuste kohaselt ületab kolmeprotsendise valimiskünnise kuni 10 parteid, mille hulgas on ka paremäärmuslik Kuldne Koidik, mis on kogunud toetust illegaalse immigratsiooni ja kuritegevuse teemadega.

PASOK-i juht Evangelos Venizelos hoiatas, et kui valijad toetavad päästepaketivastaseid jõude, ootab Kreekat maksejõuetuks tunnistamine ja massiline vaesus.

Kaks aastat kärpeid on toonud kaasa süveneva majanduslanguse, mille tõttu on jäänud töötuks üle miljoni kreeklase.