Uus nimi võimaldab riigil astuda sammu lähemale Euroopa liiduga ühinemisele. Nime vahetuamises leppisid Kreeka ja Makedoonia valitsused kokku juba juunis ja Makedoonia on lepingu juba ratifitseerinud.

Ratifitseeringu tagajärjel võtab Kreeka tagasi veto, mille oli pannud Makedoonia EL-i ja NATO-ga ühinemisläbirääkimistele.

Otsuse vastuvõtmisel oli oma poliitline hind, sest Kreeka kaitseminister Panos Kammenos astus lepingu ratifitseerimise tõttu tagasi. Ka peaminister Alexis Tsiprase valitsusjuhina jätkamine pandi parlamendis umbusaldushääletuse korraldamisega küsimuse alla, kuid Tsipras jäi siiski ametipostile püsima.

Eesti välisminister Sven Mikser avaldas otuse üle heameelt.

„ Nagu näha, kannatlikkus ja diplomaatia võidavad. Jääme ootama ametlikku teavitust Skopjest nimemuutuse kohta ning julgustame ja toetame jõudsat edasiliikumist nii NATO kui ka EL suunal,” kommenteeris asja Mikser. „On väga positiivne, et Euro-Atlandi integratsioon saab jätkuda ning loodame tänastest otsustest julgustavat tõuget ka teistele Lääne-Balkani piirkonna riikidele nende teel Euroopa Liidu ja NATO suunas. Eesti on alati olnud Lääne väärtusruumi edasise laienemise tugev toetaja.”

Makedoonia ametliku nime küsimus on tekitanud probleeme juba 27 aastat, ajast, mil Jugoslaavia Vabariik lagunes. Kreeka ei nõustunud, et nende naaber võtab nimeks Makedoonia Vabariik, kuna sellist nime kannab üks Kreeka põhjaosas asuv maakond.