IMF ja Euroopa Liidu riigid on andnud Kreekale praeguseks üle saja miljardi euro abi. Selle aasta talvel sai Kreeka teise abipaketi, mille raames garanteerib teiste riikide seas ka Eesti 357,24 miljonit eurot Kreekale antavate laenude põhiosa ning lisaks garanteerib Eesti ka nende laenude intressid.

Kreeka päevaleht To Vima kirjutas, et kõige rohkem võeti inimesi tööle kohalikes omavalitsustes, tervishoiusektoris, politseis ja kultuurivallas, kus töötajate arv kahe aasta jooksul ei langenud, vaid lausa kasvas. To Vima viitab Ateenas tegutseva nn troika ehk Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi raportile ja ka eelmise valitsuse rahandusminister George Zanniaselt saadud andmetele, vahendas AFP.

Anonüümne troika esindaja lausus Kreeka lehele: "Kui nad nõudsid seaduses avaliku teenistuse töötajate arvu langust, tõid nad samal ajal inimesi akna kaudu sisse." Tema sõnul võeti kohalikesse omavalitsustesse tööle 12 000 inimest isegi siis, kui omavalitsusi kulude kokkuhoiuks ühendati.

Zanniase aruanne uuele valitsusele teatab aga kinnitamata andmetel, et kuigi 2010. aastal läks pensionile üle 53 000 riigiametniku, siis riigipalgaliste koguarv jäi peaaegu samaks 692 000 inimese peale. Tihti täideti vabanenud töökohad koheselt.

Kui eelmisel aastal lahkus töölt 40 000 inimest, siis riigipalgaliste arv langes vaid 24 000 inimese võrra. See oli ajal, mil Kreeka oli juba lubanud võlausaldajatele, et palkab iga viie töölt lahkunu asemel ühe uue inimese. Lubatud 8000 inimese asemel võeti tööle 16 000.