Kreeka asus Euroopa Liidu eesistuja ametisse

Kreeka võttis kolmapäeval Taanilt üle Euroopa Liidu eesistuja kohustused, tõotades hoida liitu ajaloolise laienemise kursil.

Kuid Euroopa ühinemisprotsessi võib häirida Iraaki desarmeerumisnõuete eiramise korral ähvardav sõjategevus.

“Me peame vaatama, kas EL-il on oma roll, kas on võimalik kooskõlastada meie seisukohti (Iraagi üle),” ütles Kreeka Euroopa minister Tassos Yannitsis.

Eelmisel kuul kiitsid EL-i liidrid Kopenhaagenis heaks bloki kõigi aegade suurima ittalaienemise — 1. mail 2004. aastal loodetakse vastu võtta kümme uut liiget.

Tähtis kuupäev on ka 16. aprill, mil Ateena kavatseb korraldada “demokraatiat ja Euroopa väärtusi sümboliseeriva” Akropoli jalamil liitumislepingute allkirjastamise tseremoonia.

Kuid enne seda tuleb ületada veel mitmeid tõkkeid, sealhulgas neist igas liituvas riigis korraldatavad rahvahääletused. Samuti loodetakse saavutada kreeka ja türgi pooleks lõhestatud Küprose taasühinemine enne saareriigi liikmeksvõtmist.

Kreeka kavatseb jätkata ka läbirääkimisi laienemise esimesest voorust kõrvale jäänud Bulgaaria ja Rumeeniaga, mis loodavad liikmestaatusse pääseda 2007. aastal. Samuti on Ateena lubanud aidata Türgil ellu viia inimõigus- ja demokraatiareforme, mille Brüssel on seadnud Ankaraga liitumiskõneluste alustamise eeltingimuseks.

Liidu sees peab Ateena jälgima Euroopa tulevikukonvendi tööd. Oma eesistuja-aega lõpetaval tippkohtumisel juunis tahab Ateena ette valmistada samal kuul algavat valitsustevahelist konverentsi, kus liikmesmaad konvendi ettepanekuid arutavad.

Kreekal tuleb juhtida ka jätkuvat debatti EL-i majandusstruktuuri üle ja EL-i vägede asumist NATO asemel Makedoonia rahukaitsemissiooni etteotsa. Ka loodab Ateena tegelda illegaalse immigratsiooni ja terroriohu probleemidega.