Kossatšov: Venemaa armeeseadus pole ohtlik
„Parandused ei muuda kuidagi volitusi, nad vaid täpsustavad vastavate otsuste vastuvõtmise mehhanisme tingimustes kui on vaja operatiivset laadi otsuseid langetada,” rääkis Vene poliitik.
Ta tõi näite: juhul kui tekib teoreetiline situatsioon, kus Eesti langeb mõne kolmanda riigi agressiooni ohvriks ja soovib mingil moel abi saada, siis seda pakutakse Eestile vaid pärast temapoolset ametlikku päringut.
Mis puudutab aga venemaalaste kaitsmist, siis seadus lubab osutada abi välisriikides elavatele Venemaa kodanikele, kes on sattunud kolmanda riigi sõjaväe löögi alla, nagu see juhtus Gruusia puhul, selgitas Kossatšov.
„Loodan, et mitte ühelgi Eesti poliitikul ei tule pähe mõtet rünnata relvajõude abil oma riigis elavaid Vene kodanikke. Loodetavasti ka nii läheb ja ma loodan, et lihtsalt ei teki mingit juriidilist, poliitilist ega muud põhjust selle seaduse kasutamiseks,” ütles riigiduuma välispoliitika komitee esimees lõpetuseks.
Ka Eesti välisministeeriumi kolmanda osakonna direktori Märt Volmeri arvates pole uus seaduse muudatus niivõrd oluline, et see halvendaks ida ja lääne suunalisi suhteid, seda enam, et see seadus eksisteeris ka varem.
Siiski on üks nüanss märkis Volmer — Vene president saab nüüd võtta vastu otsuseid relvajõudude kasutamise kohta ilma föderatsiooninõukogu (ülemkoda) nõusolekut, mis kallutab Venemaa parlamentaarsest riigist enam presidentaalsuse poole.
Venemaa föderaalse julgeolekuameti (FSB) eksjuht Nikolai Patrušev kinnitas varem ajalehes Izvestija antud intervjuus, et Venemaa näeb praegu oma julgeolekule ohtu ka regionaalsetes konfliktides ja lokaalsetes sõdades, võides vajadusel kasutada ennetavalt tuumarelva. Järgmisel kuul avaldab Venemaa uue sõjalise doktriini.
