Kõrgõzstani president saatis parlamendi laiali
Määruse kohaselt võeti otsus vastu seoses „ületamatute vastuoludega võimu harude vahel”, eelkõige parlamendi ja vabariigi konstitutsioonilise kohtu vahel. Vastasseis nende organite vahel teravnes pärast seda, kui konstitutsiooniline kohus tühistas kaks viimast põhiseaduse varianti, mille saadikud 2006. aasta novembris ja detsembris vastu võtsid.
Septembris võttis parlament vastu ka otsused, millega väljendati usaldamatust konstitutsioonilise kohtu vastu, samuti moodustati komisjon, mis pidi uurima 1993. aastast tegutsenud konstitutsioonilise kohtu tegevust.
Presidendi määrus ütleb, et parlamendi otsused mis rikkusid „kohtute sõltumatuse ning vaid Kõrgõzstani põhiseadusele ja seadustele allumise põhimõtet… ning takistasid konstitutsioonilise kohtu normaalset funktsioneerimist.” Vastavalt määrusele katkevad saadikute volitused tänasest päevast alates. Uute valimiste tähtaja määrab keskvalimiskomisjon.
Eile kiitis 75% Kõrgõzstani elanikest referendumil heaks riigi uue põhiseaduse, mille kohaselt valitakse parlament parteilise valimissüsteemi järgi. Referendumil vastu võetud uue põhiseaduse kohaselt ei ole presidendil õigust parlamenti laiali saata. Kuid see põhiseaduse variant astub jõusse alles pärast seda, kui ta on avaldatud massimeedia väljaannetes. Bakijev kasutab selliselt ära vana, 2003. aastast pärineva „Akajevi” konstitutsiooni võimalused, mis anna riigijuhile rea aluseid selleks, et saadikute volitused ennetähtaegselt lõpetada.
Uus põhiseadus toob muutuseid nii presidendi kui parlamendi valimiste korda, samuti nende volitustesse. Riigi juht jääb põhiseaduse kohaselt ametisse „kuni selle ametiaja lõpuni, milleks ta valiti”. Saadikud aga säilitavad oma volitused „kuni uute reeglite kohaselt moodustatud uue parlamendi moodustamiseni”.
