Vaeselt ja tuuliselt Andide platoolt pärit aimaraa-indiaanlane Morales oli saanud 60 protsenti häältest, kui loetud oli 97 protsenti valimissedelitest. Moralese lähim konkurent, tsemendimagnaat Samuel Doria Medina kogus 25 protsenti häältest, vahendab Associated Press.

Moralese toetajad kogunesid tänavatele võitu tähistama. La Pazi presidendipalee rõdult peetud võidukõnes ütles Morales, et pühendab oma võidu Kuuba endisele juhile Fidel Castrole ja Venezuela surnud presidendile Hugo Chávezile.

„See on antikolonialistide ja aniimperialistide triumf,“ kuulutas Morales. „Me kavatseme jätkuvalt kasvada ja me kavatseme jätkata majandusliku vabanemise protsessi.“

Maagaasi kõrge hind on kasvatanud Boliivia eksporditulud üheksakordseks ning riik on kogunud 15,5 miljardi dollari suurused rahvusvahelised reservid. Majanduskasv on olnud viis protsenti aastas, mis on selgelt üle regiooni keskmise. Pärast Boliivia esimese põlisrahva esindajast presidendi võimuletulekut 2006. aastal on pool miljonit inimest vaesusest pääsenud.

Kohus otsustas eelmisel aastal, et Morales võib kolmandaks ametiajaks presidendiks kandideerida, sest tema esimene ametiaeg eelnes põhiseaduse muutmisele.

Moralese kriitikud väidavad, et ta on kulutanud miljoneid valitsuse raha oma kampaaniale, mis on andnud talle ebaõiglase eelise. Pressivabaduse eest võitlejad süüdistavad teda kriitilise meedia järkjärgulises vaikima sundimises, lastes valitsuse liitlastel kriitilised väljaanded üles osta. Morales ei osalenud kampaania ainsal kandidaatide debatil ja riiklik televisioon ei kandnud seda üle.

Vaatamata Boliivia majanduslikele edusammudele on ta endiselt Lõuna-Ameerika vaeseimate riikide seas. Ligi viiendik boliivlastest peab hakkama saama vähem kui dollariga päevas.