Kokkuleppe puudumine, uued läbirääkimised, uus referendum - millised on Brexiti asjus edasised valikuvõimalused?

 (117)
Kokkuleppe puudumine, uued läbirääkimised, uus referendum - millised on Brexiti asjus edasised valikuvõimalused?
Foto: HO, AFP

Suurbritannia parlamendi liikmed hääletasid suure enamusega peaminister Theresa May Brexiti-kokkuleppe vastu ja opositsiooniliste leiboristide juht Jeremy Corbyn käivitas umbusalduse avaldamise valitsusele. Mis saab aga edasi?

Kui parlament hääletab umbusalduse avaldamise poolt, algab 14-päevane ooteperiood. Kui praegune valitsus või ükski muu valitsus selle aja jooksul usaldushääletust ei võida, kuulutatakse välja ennetähtaegsed parlamendivalimised. Valimised ei saa toimuda enne vähemalt 25 tööpäeva möödumist, vahendab BBC News.

Kui valitsus usaldushääletuse võidab, võib ta taotleda teist hääletust sama või sarnase Brexiti-kokkuleppe üle. On ka mitmeid muid võimalusi.

1. Kokkulepe puudub

Kui midagi muud ei juhtu, on vaikimisi positsioon ilma kokkuleppeta Brexit.

Seadus on juba olemas, mis tähendab, et Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust 2019. aasta 29. märtsil.

Euroopa Liidu reeglid tähendavad igal juhul, et Ühendkuningriik lahkub siis.

Valitsus tahab ilmselt läbi suruda mingi seaduseelnõu, et kokkuleppeta lahkumiseks valmistuda, aga see ei ole tingimata vajalik.

Seotud lood:

2. Suuremat sorti uuesti läbirääkimine

Valitsus võib teha ettepaneku Brexiti-kokkulepe uuesti läbi rääkida.

See ei saa olla väikeste kohenduste tegemine ja uus hääletamine. Selle asemel võidakse kõik täielikult uuesti läbi rääkida, mis võtaks aega ja võiks nõuda artikli 50 ajapikendust Brexiti edasilükkamiseks.

Selleks oleks vaja kaht peamist sammu. Esiteks, Ühendkuningriik peaks esitama ajapikenduseks Euroopa Liidule taotluse. Selle saab anda ainult siis, kui kõik Euroopa Liidu liikmesriigid sellega Euroopa Ülemkogu hääletusel nõustuvad.

Teiseks, valitsus peaks muutma „lahkumispäeva” definitsiooni Euroopa Liidust lahkumise seaduses. Parlament peaks saama võimaluse selle muudatuse üle hääletada.

Kui Euroopa Liit keeldub uutest läbirääkimistest, peab valitsus muude võimaluste poole vaatama.

3. Uus referendum

Valitsus võib valida uue referendumi korraldamise.

Nagu uued läbirääkimised või ennetähtaegsed valimised nõuab see artikli 50 ajapikendust. Juba on liiga hilja referendumit enne 29. märtsi korraldada.

See ei saa juhtuda automaatselt. Referendumireeglid on paika pandud 2000. aasta poliitiliste parteide, valimiste ja referendumite seadusega.

Tuleb langetada uus seadusandlik otsus referendumi korraldamiseks ja kindlaks määrata reeglid, näiteks see, kellel lubatakse hääletada.

Asjaga ei saa kiirustada, sest valimiskomisjonil peab olema aega referendumiküsimust kaaluda.

Seejärel määratakse seadusandliku otsusega kindlaks küsimus.

Kui otsus on vastu võetud, ei saa referendum ikkagi kohe toimuda. Peab olema kindlaks määratud periood enne, kui see saab aset leida.

Ekspertide sõnul saaks referendum toimuda minimaalselt 22 nädala pärast.

4. Parlamendivalimiste väljakuulutamine

Peaminister May võib otsustada, et parim tee patiseisust välja on ennetähtaegsete valimiste korraldamine, et saada oma kokkuleppele poliitiline mandaat.

Mayl ei ole volitusi lihtsalt ise valimisi välja kuulutada. Ta võib aga paluda parlamendil ennetähtaegsete valimiste üle hääletada, nagu ta tegi 2017. aastal.

Valimiste korraldamiseks peab seda toetama kaks kolmandikku parlamendiliikmetest. Varaseim aeg valimiste toimumiseks oleks 25 tööpäeva pärast.

Ka see tegevusplaan sisaldaks vajadust paluda Euroopa Liidult artikli 50 ajapikendust.

5. Muud võimalused

Euroopa Kohus on otsustanud, et Ühendkuningriigil on seaduslik õigus artikli 50 protsess ühepoolselt peatada, et Brexit tühistada (ilma Euroopa Liidu ülejäänud 27 liikmesriigi luba küsimata).

Et Briti valitsus on aga endiselt Brexitile truu, on väga tõenäoline, et enne sellist sammu peab toimuma mingi selline oluline sündmus nagu uus referendum või valitsuse vahetus.

Loe veel

Et May elas üle väljakutse oma juhipositsioonile konservatiivse partei sees, tähendab erakonna reeglite järgi, et uut sellist väljakutset ei esitata 12 kuu jooksul.

May võib aga ise otsustada tagasi astuda, kui ei suuda oma kokkulepet läbi suruda ega ole valmis kurssi muutma.

See kutsuks esile konservatiivse partei juhi valimise kampaania, mis lõpeks uue peaministri nimetamisega.

May võib sattuda surve alla tagasi astuda ka siis, kui parlament võtab vastu „censure motion’i”, mis on veidi nagu usaldushääletus, aga ilma automaatsete tagajärgedeta. Ka see võiks viia peaministri või valitsuse vahetumiseni.

Kes iganes etteotsa saaks, seisaks aga ikkagi silmitsi samade peamiste valikutega Brexiti asjus.