Kofi Annan lubab edasi töötada

 (5)
Kofi Annan
Reuters/Scanpix

ÜRO peasekretär Kofi Annan kaitses end kolmapäeval karmi kriitika eest, et ta ei suutnud ära hoida lokkavat korruptsiooni ÜRO kõigil tasanditel, ning kinnitas, et ei kavatse skandaali pärast tagasi astuda.

Peasekretär tunnistas, et on vastutav Iraagi nafta toidu vastu programmi „sügavalt piinlike” kuritarvituste eest, kuid leidis, et vead ainult kinnitavad tema poolt ette pandud reformide vajalikkust, teatab The Telegraph.

Paul Volckeri juhitud sõltumatu sisejuurdluse lõppraporti kohaselt on ÜRO süsteem tõsiselt puudulik ning vastutus selle eest lasub nii peasekretäril kui julgeolekunõukogu liikmetel.

Volcker kritiseeris siiski teravalt Annanit isiklikult. „Ta pole kindlasti süüst puhas. Siin on terve rida puudusi,” ütles Volcker, kes leidis, et ÜRO on süüdi puudulikus administreerimises ja korruptsioonis.

Raporti kohaselt tunnistas Annan vastumeelselt oma vastutust 64 miljardi dollari suuruse programmi puudulikus juhtimises. Annan nõustus sellega alles siis, kui tema ja ta abid tõestusmaterjaliga silmitsi seisid.

Volckeri kinnitusel aitas programm mõningal määral sanktsioonide all olevas Iraagis vaeseid, kuid Saddamil ja tema käsilastel õnnestus programm värdjalikuks muuta.

Eraldi tuuakse välja ilmne kaos Annani ja tema sekretariaadi kontoris. „Keegi ei juhtinud üritust,” teatatakse raportis.

Programmi juht Benon Sevan ei saanud raporti kohaselt üldse oma tööga hakkama, samas sai ta isiklikku kasu.

Sevan „ei suutnud vastu astuda Iraagi režiimi massilisele sanktsioonide rikkumisele. Ta kukkus läbi julgeolekunõukogule vajaliku info edastamisel Iraagi režiimi tegude kohta.”

Volcker soovitab ÜRO-s läbi viia ulatuslikke reforme, muu hulgas peaks loodama uue ameti peasekretäri alluvuses, kes tegeleks administratiivküsimustega. Lisaks peaks looma sõltumatu sisejuurdluse, parandama üldist administreerimist ja auditeerimist ning tegema ametnike majanduslikud huvid rohkem läbipaistvaks.

Nafta toidu vastu programm sai alguse 1996. aasta detsembris, eesmärgiga võimaldada embargo all oleval Iraagil müüa piiratud koguses naftat ning osta saadud tulude eest toitu, ravimeid ja muud humanitaarkaupa.

Iraak sai ise otsustada, kellele ja kui palju ta naftat müüa tahab ning milliseid kaupu ta vastu soovib. Tehingud pidi heaks kiitma ja ellu viima vastav ÜRO komitee.

Programm muutus kiiresti piiramatu korruptsiooni allikaks. Iraak hakkas võõrriikide poliitikutele, diplomaatidele, ajakirjanikele ja ärimeestele andma naftamüügi vautšereid, mille realiseerimine naftaturul andis hiiglaslikku vaheltkasu.

Lisaks kasutas Saddam Hussein programmi, et koguda endale ja lähikondlastele välismaal miljardeid dollareid isiklikele arvetele ning hankida embargoga keelatud kaupu, muu hulgas relvi.