Kissinger usub NATO laienemist Baltimaadesse
Ameerika Ühendriikide endine välisminister lisas, et teisest küljest on moraalselt ja poliitiliselt võimatu demokraatlike Balti riikide soovi eirata või seda edasi lükata, eriti kui arvestada president George W. Bushi Varssavis tehtud toetusavaldust nende liitumisele.
Kissingeri hinnangul on võimalikud kolm varianti, neist esimene Venemaa jahmatamine, võttes NATO-sse vastu kõik kolm Balti riiki teatud julgeolekualaste eriklauslitega, näiteks lubadusega mitte viia nendesse alaliselt alliansi vägesid.
“Selektiivne liikmestaatuse andmine mõnele, mitte kõigile Balti riikidele, ei lahenda midagi, sellega kaasnevad aga kõik psühholoogilised ja poliitilised probleemid,” märkis ta.
Teine võimalus oleks USA välispoliitikaeksperdi sõnul Eesti, Läti ja Leedu kiirendatud vastuvõtmine kaitsestruktuure tugevdavasse Euroopa Liitu nii Ameerika Ühendriikide kui ka EL-i julgeolekugarantiidega, Balti riike samas NATO sõjalistesse struktuuridesse kaasamata.
Kolmanda variandina pakkus Kissinger välja allianssi sobivuse kriteeriumide muutmise mitte niivõrd julgeolekuküsimustel, vaid poliitilisel ja majanduslikul arengul põhinevateks.
“Sellelt aluselt võib NATO standarditele vastavaks kuulutada iga riigi, kes on täitnud teatud kriteeriumid, sealhulgas mõni aasta pärast Balti riike ka Venemaa, kui Venemaa sisemaine areng on jõudnud kaugemale,” märkis ta.
Putini prioriteetideks näib Kissingeri sõnul olevat Venemaa majanduse jaluleaitamine, Venemaa kui suurvõimu restauratsioon, võitlus islamifundamentalismiga, uue julgeolekualase suhte loomine Euroopaga — eriti NATO võimaliku laienemise valguses Baltimaadesse — ning raketikilbi küsimuse lahendamine.
“Suurim väljakutse Vene-Ameerika suhetes on NATO laienemine, eriti Balti riikidesse, mis on päevakorral 2002. aastal,” lisas USA endine välisminister. “Ja kahtlemata ei vääri ükski riikide grupp Lääne demokraatiatelt rohkem kaitset kui need väikesed riigid, kes ei ole suutelised endast ühelegi naabrile ohtu kujutama.”
Kissinger möönis, et samal ajal on NATO liginemine Peterburile 40 miili kaugusele, riikidesse, mida kuni eelmise kümnendini peeti Nõukogude Liidu osaks, Venemaa jaoks rahutukstegev, ükskõik mida Moskvale ka ei kinnitata.
NATO tippkohtumine, kus liikmesriigid langetavad otsuse edasise laienemise osas, on tuleva aasta sügisel Prahas.
