Kirjanduse Nobel läks austerlannale

Tänavune Nobeli kirjanduspreemia määrati austria romaani- ja näitekirjanikule Elfriede Jelinekile, teatas neljapäeval Rootsi Akadeemia.

Akadeemia sõnul saab kirjanik kümne miljoni Rootsi krooni suuruse preemia “musikaalse häälte ja vastuhäälte tulva eest oma romaanides ja näidendites, mis paljastavad ebatavalise keelelise kirega ühiskonna stereotüüpide ja nende orjastava võimu absurdsust”.

Maineka kirjanduspreemia pälvisid vastuolusid tekitanud teosed, milles rünnatakse naistevastast vägivalda ning käsitletakse põhjalikult seksuaalsuse ja poliitilise ekstremismi probleeme.

Tema romaane on tõlgitud 18 keelde.

Jelinek sündis 1946. aastal, tema isa oli Tšehhi juut ja ema pärit Viinist. Enim on kirjanik tuntud 1983. aastal ilmunud autobiograafilise romaani “Klaveriõpetaja” (Die Klavierspielerin) järgi, mille põhjal Michael Haneke 2001. aastal filmi tegi.

Kirjastaja Alexander Festi sõnul tuli Nobeli preemia ootamatusena, sest Jelineki ei nimetatud favoriitide hulgas.

“Ta väärib seda. Ta on hämmastavalt ainulaadne ja väga julge kirjanik, kes ei halasta ei oma teemadele ega iseendale,” ütles Frankfurti raamatumessil viibiv kirjastaja.

Jelinek on oma teostes rinda pistnud nii natsliku pärandi kui keerukate inimsuhetega. Tema teostes on olulisteks teemadeks naiste seksuaalsus ja selle ahistamine ning sugudevaheline võitlus üldiselt. Ta vapustab lugejat jõhkruse ja võimumängude kiretu kirjeldusega.

Selle heaks näiteks on romaan 1989. aasta “Iha” (Lust) puudutab seksuaalsust ja agressiivsust.

Jelinek debüteeris 1967. aastal luulekoguga, kuid saavutas saksakeelses lugejaskonnas suurema tuntuse 1975. aastal romaaniga “Naised armastajatena” (Die Liebhaberinnen), millele järgnes 1980. aastal “Imelised, imelised ajad” (Die Ausgesperrten).

Mõned kriitikud süüdistavad teda “ropus, vulgaarses ja jumalatteotavas” keelekasutuses. Eriti on seda pahaks pandud “Iha” puhul. Ühe arvustaja sõnul on see romaan segu Schubertist, enesepiinamisest ja pornost.

Aastatel 1974-91 kuulus Jelinek kommunistlikku parteisse. Ta elab Viinis ja Münchenis ning tema kirjatööde hulgas on ka filmistsenaariume, ooperilibretosid ja tõlkeid.

Ta on esimene naine pärast 1996. aastat, kellele Nobeli preemia antakse. Esimese naisena võtab ta tänavu 28. oktoobril Praha raekojas vastu Franz Kafka auhinna.