Ta maitses Peterburis meelsasti kohalikku kesvamärjukest, aga jättis vahele Oktoobrirevolutsiooni muuseumi. See oli üks päev ebatavalise turisti, kuulikindlas vagunis raudteel ligi 7000 kilomeetrit läbinud Põhja-Korea liidri Kim Jong-ili elus. Tema kolmenädalaseks kujunevale reisile pöörati rohkem tähelepanu kui ühelegi teisele lähiminevikus Venemaal käinud väliskülalisele.

Vladivostokis Vene piiri ületanud 21 vaguniga erirong tiksus Moskvasse pea 2 nädalat, andes Venemaa presidendile tublisti aega südamliku vastuvõtu ettevalmistamiseks. Rändurit Põhja-Koreast premeeriti nn. Moskva Deklaratsiooniga, milles pooled vandusid truudust 1972. aasta ballistiliste rakettide tõrjesüsteeme keelustavale lepingule ja kritiseerisid USA raketikilbi kava.

Ühtlasi kinnitas Kim Jong-il, et Põhja-Korea enda raketiprogramm on “olemuselt rahumeelne” ja ei ohusta riigi suveräänsust austavaid maid. Pyongyang nõustus siiski 2003. aastani kehtiva moratooriumiga ballistiliste rakettide katsetustele.

Vene ja välismaa ajakirjanikke lummas aga hoopis miski muu kui see kuiv deklaratsioon. Puhtinimliku mõnuga edastasid suvised ajakirjanikud hoopis Kimi varjatud elu puudutavaid veidraid üksikasju.

Ja neid jagus küllaga: alates võimalikust lennukartusest sündinud rongimaratonist ja Kim Jong-ili vagunis serveeritud “jumalikust lehmast” (mis osutus küpsetatud eesliks), kuni 20 minutist pooleteisetunniseks veninud külaskäiguni ühte Peterburi õlletehasesse. Pärast pruulituuri jäid ajakirjanikele silma mehed, kes vinnasid Kimi rongile kastide kaupa Baltika õlut.

Eile soovitas Põhja-Korea liider oma kaaskonnal külastada Smolnõi muuseumi, mille hoones Lenin kunagi bolševike riigipööret juhatas. Ise otsustas Kim aga töise hommikueine kasuks Peterburi kuberneri Vladimir Jakovlevi seltsis. Leniniga seotud paigad olevat Kimil suurepäraselt meeles 1959. aastast, mil ta saatis oma isa Kim il-Sungi, kes samuti rongiga nõukogude Venemaad külastas.

Ent see polnud esimene kord, kui hommikusöök ametlikud tseremooniad üles kaalus. Möödunud nädalal ei austanud Kim Jong-il oma kohalolekuga Ulan-Udes toimuma pidanud tervitustseremooniat. Selle asemel kasutas ta tunniajalist peatust kosutavaks eineks president Putini Kaug-Ida eriesindaja Konstantin Pulikovskiga. Muretsemiseks pole siiski põhjust—Kimi oodanud kingitused antakse kindlasti üle tagasiteel Pyongyangi.

Millegipärast pole Vene ajakirjanduses märgitud rännakut Kimi väidetavasse sünnilinna Siberis, kus ta isa veel 1941. aastal eksiilis viibis. Ametliku versiooni kohaselt nägi Kim ilmavalgust Põhja-Korea kõrgeima mäe jalamile ehitatud palkmajas, pea kohal kaks vikerkaart ja seniavastamata ere täht.

Ühtlasi ei räägitud inimõiguslaste üleskutsetest lubada juurdepääsu Siberi töölaagritele, kus põhjakorealased aitavad oma vere ja higiga tasuda oma kodumaa miljarditesse dollaritesse ulatuvat võlga Venemaale.

Kim Jong-ili visiit toimus aasta pärast Vladimir Putini jäädmurdnud külaskäiku Pyongyangi. Ei saa aga öelda, et kahe riigi suhted sellest ajast õlitatult arenenud oleksid. Kim lubas mullu Putinile, et on valmis lõpetama Põhja-Korea raketiprogrammi kui välisriigid aitavad tema satelliite orbiidile saata. Putin jäi aga pika ninaga, kui Kim talle hiljem tunnistas, et see polnudki lubadus vaid näide Põhja-Korea riiklikust huumorist.

Londonis asuva Strateegiliste Uuringute Instituudi Aasia spetsialisti Adam Wardi sõnul andis Kimi nüüdne visiit Kremlile võimaluse mullusest ämbrisseastumisest auga välja tulla:

“Loogika on selline, et kui näidata Põhja-Koread USA-le vähemohtlikumana, siis vähenevad ka USA raketikilpi õigustavad põhjendused. Arvan, et see on üks neist põhjustest, miks president Putin on soovinud Pyongyangiga suhelda ja seda pisut rohkem avalikkuse ette tuua”.

Washington on Kim Jong-ili visiiti huviga jälginud ning eile kinnitati tingimusteta valmisolekut tõsisteks kõnelusteks Põhja-Koreaga. Kuigi Moskva Deklaratsioon kordab Põhja-Korea vastuseisu USA vägedele Lõuna-Koreas, peaks Kimi visiidi üks aspekt Wardi sõnul USA-le meeldima.

“Mõned asjad on kinnituse saanud. Üheks tähtsaimaks neist on Põhja-Korea lubadus mitte sooritada raketikatsetusi kuni 2003. aastani. See on asi, mida Kim Jong-il lubas juba 1999. aastal Clintoni administratsioonile ning selle avalik taaskinnitamine saab ka Bushi valitsuselt ilmselt sooja vastuvõtu”.

Põhja-Korea vaesunud elanikud ei teadnud oma juhi lubadusest aga kaua midagi, sest Kimi Vene-visiidist teatati rahvale ametlikult alles rongireisi üheksandal päeval.