Kuigi tõenäosus sõjaliseks konfliktiks mõne Balti riigiga on Kramniku sõnul null, kasvaks selline konflikt kohe kohalikust konfliktist suuremõõtmelisemaks ja sellisel juhul poleks Venemaa sihtmärgiks enam Balti riikide territoorium.

Ka mõni arenenum naaber, mis ei ole NATO-tüüpi alliansi liige võib üritada Venemaa vastu territoriaalvaidluse lahendamiseks jõudu kasutada, leiab Kramnik. Teoreetiliselt on selline konflikt võimalik Jaapaniga, kui Jaapanis tuleksid võimule poliitikud, kes soovivad Kuriili saarte probleemi sõjalisel teel lahendada.

Surmaoht võib Kramniku arvates Venemaale lähtuda siiski suuremast sõjast. Venemaa hakkas rääkima ennetavatest tuumalöökidest juba pikka aega tagasi, 1990. aastate lõpus pärast NATO pommirünnakuid Jugoslaavia vastu. Venemaa korraldas 1999. aastal õppused Zapad-1999, kus mängiti läbi Jugoslaavia-sarnane sõjaline konflikt NATO-ga.

Need õppused näitasid Kramniku sõnul, et Lääne agressiooni puhul päästaks Venemaa ainult tuumarelvad. Seepeale muutis Venemaa valitsus tuumarelvade, eriti taktikaliste, kasutamise skeeme.

Venemaa uues sõjalises doktriinis on olemas ka klausel Venemaa kodanike elu ja huvide kaitsmise kohta välismaal. See klausel lisati kaitseseadusse 2009. aasta suvel.

Kokkuvõttes leiab Kramnik, et uus sõjaline doktriin peegeldab Venemaa sammsammulist liikumist Lääne standardite suunas sõjalise jõu kasutamises. Venemaa kavatseb kasutada sõjalist jõudu, kui ja kus vajalik ning iga vastase vastu.