Kerry kordas riigiraadio vestlussaates lootust presidendiks valituna oma esimese nelja-aastase ametiaja lõpuks 140 000 sõdurit Iraagist koju tuua.

Massachusettsi senaator on lubanud asendada USA sõdurid rahvusvahelisemate vägede ja Iraagi julgeolekujõududega. Nüüd tunnistas ta, et väljavaated seda teha on muutunud halvemaks, sest vägivald Iraagis hoogustub üha.

“Aga ma korraldaksin viivitamatult tippkohtumise Euroopa kogukonnaga,” ütles Kerry. “Nad ei ole täitnud kohustust, mille nad ise ÜRO-s vastu võetud resolutsiooniga endale võtsid.”

ÜRO Julgeolekunõukogu on pärast Bagdadi USA vägede kätte langemist 2003. aasta aprillis vastu võtnud mitu resolutsiooni. Tänavu juunis toetati resolutsiooniga Iraagi ajutist valitsust ja rahvusvahelisi vägesid stabiilsuse saavutamiseks.

USA juhitud Iraagi sõda vastustanud Prantsusmaa ja Saksamaa on keeldunud vägesid Iraaki saatmast. Kerry peab selle põhjuseks president George W. Bushi ebaõnnestunud diplomaatiat ja ühepoolset sõjalist tegutsemist.

“Uuel presidendil, keda välisriikide liidrid usaldavad, avaneb võimalus äärmuslased isoleerida ja tuua inimesed laua ümber teisel viisil: piirijulgeoleku ja väljaõppe tarvis ning asjadeks, mida on vaja teha, et stabiilsus saavutada,” seletas ta.

Kerry on pidevalt süüdistanud Bushi suutmatuses tagada Iraagi sõja eel operatsioonideks küllaldast rahvusvahelist toetust. Samuti heidab ta administratsioonile ette oskamatust sõjale järgnevat olukorda prognoosida.