Kennedy mõrvast möödus poolsada aastat

 (6)
Kennedy mõrvast möödus poolsada aastat
Foto: Wikimedia, AP/Scanpix

Ameerika Ühendriikides mälestati reedel erinevate üritustega poolesaja aasta möödumist riigi ajaloo noorima presidendi John F. Kennedy mõrvast.

Mälestuspäeval langetati kogu riigis lipud poolde masti. Massachusettsis, Washingtonis ja Dallases kogunes Kennedyt mäletama mitu tuhat inimest.

Enamik ameeriklasi ei usu ametlikku versiooni 1963. aasta 22. novembri sündmustest ja toetab selle asemel mõnda vandenõuteooriat. Ka sel aastal müüdi Dallasesse Dealey väljakule kogunenud ligi 5000 inimese seas suure menuga viiedollarilist ajakirja “JFK — vandenõuteooria”.

Üks mees hoidis plakatit kirjaga “JFK — tapetud CIA poolt (coup de tat)”, teistel vandenõulastel oli seljas särk sildiga “50 aastat eitust — aitab küll”.

Rahvahulk kasvas kõige suuremaks kella poole ühe paiku päeval, umbes sel ajal, kui mõrv 50 aastat tagasi toimus, seejärel hakkasid read hõrenema.

USA president Kennedy püstitas Ameerika Ühendriikidele suurejoonelisi eesmärke, nagu näiteks inimese jõudmine Kuule, ta kuulutas, et „meid ei hakata mäletama meie võitude või kaotuste pärast lahingus või poliitikas, vaid meie panuse eest inimhinge“, ta ärgitas ameeriklasi sõnadega: „ära küsi, mida riik saab teha sinu jaoks, vaid küsi, mida saad sina teha oma riigi jaoks“.

ÜLEVAATLIKULT JOHN F. KENNEDY MÕRVAST

22. novembril 1963 kõlas kolm saatuslikku lasku Texases, Dallase kesklinnas, mistõttu sai surma USA president John F. Kennedy.

Ilmselgelt on tegemist ühe kõige põhjalikumalt uuritud mõrvaga kogu maailma ajaloos, kuid küsimärke on endiselt õhus enam kui küll.

Enamik tunnistajaist kuulis nimelt kolme lasku, kuigi selles segaduses oli võimatu täpselt aru saada kust kuulid tulid ja mitu neid üldse tulistati.

Kennedy suri juba haiglasse saabudes, ka Kennedyga samas autos olnud kuberner John Connally sai raskelt haavata, aga tema suudeti päästa.

Pool tundi pärast tulistamist leidis kohalik politsei Dallase raamatuhoidla kuuendalt korruselt Itaalia-päritoluga Carcano vintpüssi, millest pärinesid presidenti tabanud kuulid. 70 minutit pärast tulistamist peeti ka kinni keegi Lee Harvey Oswald, kes oli jõudnud vahepeal tappa veel ühe politseiniku.

Oswald eitas Kennedy mahalaskmist ja väitis hoopis, et teda karistatakse varasema NSV Liidus elamise eest, kuid enne kui teda jõuti isegi põhjalikumalt üle kuulata, sai ta omakorda surma kellegi Jack Ruby tulistatud kuulidest kaks päeva hiljem. Ruby motiivid on jäänud sama müstiliseks kui Oswaldigi omad. Warreni komisjon järeldas septembris 1964, et Oswald oli tegutsenud üksi, kuna kaasosalisi tõestada oli võimatu.

LOE KA: Kennedy mõrv ja üks “väga karvane käsi” Oswaldi selja taga