„On selge, et inimesi diskrimineeritakse nende väljanägemise põhjal. See on ka selge ühiskonna haiguse märk,“ ütles Lerhol Norra ajalehele Verdens Gang. „Minu jaoks on väga tähtis, et ma võin pakkuda teist vaatepunkti. Keegi veider ja inetu peab julgema esile astuda ja näidata, et meil on ükskõik.“

Oslo ülikooli psühholoogi Ingela Lundin Kvalemi sõnul omistame me vähem atraktiivsetele inimestele sageli negatiivseid omadusi.

„Igal aastal kasvab inimeste arv, kes teatavad, et lasevad omale botoxit panna, käivad laserravil jne. See puudutab kõiki vanuse- ja ühiskonnagruppe. Lisaks sellele kasvab kliinikute arv, mis pakuvad selliseid teenuseid ja teenuste valik on suurem kui kunagi varem,“ ütles Kvalem.

Selle taustal olevat peamist põhjust on psühholoogi sõnul lihtne seletada.

„Kahjuks on meil tendents omistada inimestele, kes ei sobi kokku meie kehaideaalidega, negatiivseid omadusi, et nad on laisad, vähem intelligentsed ja ebausaldusväärsed,“ nentis Kvalem.

Ilusate inimeste jaoks töötab see vastupidiselt.

„Uuringud näitavad, et ilusad inimesed on tihti kõrgemalt haritud, teenivad paremini ja neil on rohkem suhteid,“ ütles Kvalem.

Kinnisideed keha ja välimuse kohta toovad paljude jaoks kaasa väga tõsised tagajärjed. Psühhiaatriaõde ja toitumishäirete kohta nõuandeid andva organisatsiooni professionaalne juht Line Orvedal ütles, et kriteeriumid selle kohta, milline on „heaks kiidetud“ keha, muutuvad üha kitsamaks.

„Nüüd on tähtsad ja õiged treening ja trimmis kehad. Selle tõttu on palju neid, kes lükatakse kõrvale,“ ütles Orvedal.

Suhteliselt tähtsusetu sündmus võib olla piisav, et inimene viimase piirini viia. Orvedal toob esile Lerholi, kui räägib sellest, kuidas on olla teistsugune.

„Sellise avatuse kaudu võime me purustada müüte. Me toetame kõiki, kes julgevad vastu seista keha puudutavale survele ühiskonnas,“ ütles Orvedal.

Vaata fotosid Torstein Lerholist Verdens Gangi veebilehel.