„Üha rohkem inimesi leiab, et meil pole enam Hispaania kodus ruumi ja me vajame iseenda kodu,” ütles üks referendumi organiseerijatest Alfons López Tema BBC Newsi vahendusel. „Hispaanlased ei taha meid, nad ei armasta meid, nad ei anna meile seda, mida me soovime. Nii on kõige parem hääletada ja otsustada.”

Hääletus toimub ligi 170 Kataloonia linnas ja külas ja seda viivad läbi tuhanded vabatahtlikud.

Kindral Francisco Franco ajal peeti katalaani keelt alaväärtuslikuks ning selle kasutamine meedias oli keelatud. Praegu on tegemist ametliku keelega, mida kasutatakse koolides ja valitsusasutustes ning Kataloonial on laialdane autonoomia.

Kolm aastat tagasi kiitsid katalaanid heaks uue seaduse, mis määrab kindlaks suhted Kataloonia ja Hispaania riigi vahel. Selle järgi on katalaanid eraldi rahvus.

Mõõdukate katalaanide jaoks sellest piisas.

Hispaania suurim opositsioonipartei andis seaduse konstitutsioonikohtusse ja paljud katalaanid kardavad, et see tühistatakse.

Suhteid Madridiga ei raskenda mitte ainult rahvustunne, vaid ka raha. Seitsme miljoni elanikuga Kataloonia on Hispaania rikkaim piirkond. Katalaanid kurdavad, et palju raha võetakse neilt ära ja jagatakse Hispaania vaesematele piirkondadele, tagasi annab Madrid aga minimaalselt.