„Moskva ekslinnapea Juri Lužkovi ettepanekut arutati valitsuses, peaminister Karim Massimovi korraldusel loodi isegi erikomisjon, millele anti ülesandeks arutada jõgede voolusängi muutmise otstarbekust,“ jutustas komisjoni kuulunud Kasahstani hüdrogeoloogia ja geoökoloogia uurimisinstituudi asejuht, akadeemik Pjotr Plehhanov BNS-i vahendusel.

„Pärast selle küsimuse uurimist kandsime peaministrile ette, et Siberi jõgede pööramine ja vee juhtimine Venemaalt Kasahstani pole otstarbekas. Ja see küsimus võeti päevakorrast maha,“ lisas ta.

Teadlane osutas, et jõgede pööramise ideed propageeriti aktiivselt juba nõukogude ajal.

„Ent kuna geopoliitiline olukord regioonis on muutunud, siis vaevalt et see ellu viiakse,“ lisas Plehhanov.

2009. aasta jaanuaris esitles Lužkov rahvusvahelisel konverentsil ideed osa Siberi jõgede vete ümbersuunamisest, et varustada veega mitut Venemaa regiooni ja Kesk-Aasia riike. Lužkov osutas toona, et projekti elluviimisel saaks Venemaa müüa 15–20 kuupkilomeetrit vett Kasahstanile, Usbekistanile ja Türkmenistanile.