Jaapani ametnikud olid visiidi ajal saarte küsimuses vaoshoitud. Jaapani välisminister Masahiko Komura kordas tavapärast soovi „mõlemapoolselt aktsepteeritava lahenduse leidmiseks” ning keeldus pressikonverentsil Lõuna-Kuriile puudutavale küsimusele vastamast. Lavrov omakorda ütles, et lahendus peab olema vastuvõetav mõlema riigi avalikkusele ja parlamentidele, kirjutab Kommersant.

Jaapan pööras siiski tähelepanu vene võimude hiljutistele avaldustele, et saarte küsimust ollakse valmis arutama pärast 2008. aasta presidendivalimisi. Tokio eksperdid on sidunud need teated kuulujuttudega Putin väidetavast võimu säilitamisest pärast riigijuhi kohalt lahkumist. „Temast saab Venemaa Deng Xiaoping’ ning ta lahendab kindlasti territoriaalküsimuse,” väitis üks Jaapani Venemaa-ekspert.

Mõningail andmetel on Tokio mitteametlikult pakkunud Moskvale (enda mõistes) äärmiselt julge variandi Lõuna-Kuriilide vaidluse lahendamiseks. Pakkumine ulatub tagasi 1956. aasta Ühisdeklaratsioonini, mil Nikita Hruštšov lubas anda väikese osa Lõuna-Kuriilidest pärast rahuleppele alla kirjutamist Jaapanile. Sinna oleksid kuulunud Shikotani saar ja väike asustamata vallrahu, mida jaapanlased kutsuvad Habomaiks. Mõned aastad tagasi pakkus ka Putin välja läbirääkimised, mis oleksid tuginenud sellele dokumendile. Tokio ei vastanud pakkumisele, kuna Jaapan nõudis kõiki saari korraga endale.

Nüüd aga väidavad mõned allikad, et Jaapan pakub rahulepingu alla kirjutamist ning soovib vastutasuks Shikotani ja Habomaid. Tokio soovib fikseerida dokumendis ka kahe ülejäänud saare, Kunashiri ja Iturupi staatuse. Need enim rahvastatud ja majanduslikult arenenud kuuluvad siiamaani Venemaale. Tokio soovib, et Moskva nõustuks pärast rahuleppe alla kirjutamist jätkama nende staatust puudutavaid läbirääkimisi.

Tokios viibinud Venemaa asevälisminister Aleksei Losjukov ütles, et ei tea sellisest pakkumisest midagi.

On üsna selge, et Venemaa valimiste eelsel perioodil ei toimu mingit reaalset arutelu sel teemal.

Lavrovi visiit aga näitas, et lisaks Lõuna-Kuriilidele on veel üks kindel erimeelsuste allikas. Tokio kavandab koos Washingtoniga Kaug-Ida regionaalset raketitõrjesüsteemi. Enne visiiti teatas Lavrov, et Venemaale teeb see muret. Losjukov lisas Tokios, et Venemaa ei ole süsteemi vastu, kuid soovib selles ka ise osaleda. „Me oleme avatud süsteemi poolt. Me võiksime sellesse panustada ja siis ei arvaks me, et see on suunatud meie vastu,” ütles Losjukov.