Kas inimene astus 40 aasta eest Kuu pinnale?
25. mail 1961 lubas Kennedy kongressi kodade ühisistungil, et tema eesmärk on inimese kümne aasta jooksul Kuu pinnale viimine, kirjutab Daily Telegraph.
USA 35. president mõrvati aga 22. novembril 1963, kuus aastat enne tema unistuse reaalsuseks saamist.
Apollo 11 starti 16. juulil 1969 kell 9.37 Kennedy kosmosekeskusest Floridas jälgis Valge Maja ovaalkabinetis hoopiski Richard Nixon.
Kosmoselaeva pardal viibisid komandör Neil Armstrong, kuumooduli piloot Buzz Aldrin ja peamooduli piloot Michael Collins. Kõik kolm olid varem juba kosmoses käinud.
Miljonid inimesed üle maailma jälgisid seda sündmust televisiooni vahendusel. Ülekannet kommenteeris USA rahvusliku aeronautika- ja kosmoseagentuuri NASA avaliku informatsiooni juht Jack King.
Kosmoselaeva viis kosmosesse rakett Saturn V, mis tiirutas poolteist korda Maa orbiidil, enne kui viis Apollo 11 kuu suunas.
Kolm päeva pärast starti, 19. juulil jõudis Apollo 11 Kuu orbiidile.
20. juulil eraldus peamoodulist Columbia kuumoodul Eagle, milles viibisid Armstrong ja Aldrin. Collins jäi üksi Columbia pardale.
Armstrongi ja Aldrinit hoiatati, et nad mööduvad Kuu pinnal olevatest maamärkidest neli sekundit liiga vara. Seega võisid nad plaanitud maandumispaigast kilomeetrite kaugusele sattuda.
Lisaks oli kuulda terve rida häireid ja hoiatusi, sealhulgas hoiatus kütuse otsalõppemise kohta. Siiski suutis Armstrong mooduli kell 8.17 edukalt maandada. Kütust oli selleks ajaks alles jäänud vaid 25 sekundiks.
Esimesed sõnad Kuu pinnal ütles Aldrin. Need olid järgnevad: „Kontaktvalgus! Okei, mootorid seisma. ACA — häire lõpp.”
Seejärel ütles Armstrong: „Houston, Vaikuse mere baas siin. Kotkas on maandunud.” Armstrongi süda tagus 156 lööki minutis.
Kell 2.56 väljus Armstrong Eagle’ist ning astus Kuu pinnale öeldes kuulsad sõnad: „See on väike samm inimese jaoks, aga hiiglaslik hüpe inimkonna jaoks.” Seejärel ühines Armstrongiga Aldrin.
Pärast USA lipu Kuule püstitamist rääkisid astronaudid president Nixoniga, kes nimetas seda kõige ajaloolisemaks telefonikõneks, mida kunagi peetud.
Astronaudid kogusid Kuul kolme tunni jooksul pinnaseproove ja tegid fotosid. Eagle’ile võeti kaasa 22 kilogrammi Kuu pinnast. Lisaks USA lipule jätsid nad maha teaduslikud instrumendid, Apollo 1 missiooni märgi ja tahvli, millel oli kaks Maa kujutist ja tekst: „Siin asetasid mehed Maalt esimest korda jala Kuu pinnale, juuli 1969 A. D. Me tulime rahus kogu inimkonna eest.”
Eagle’i pardale jõudnud, viskasid astronaudid välja oma seljakotid, saapad, kaamera ja muud varustust, et kuumoodul kergemaks muuta. Seejärel heitsid nad seitsmeks tunniks puhkama.
Maapealne kontrollkeskus äratas astronaudid kell 16 ja nad lahkusid Kuu pinnalt. Kaks ja pool tundi hiljem ühinesid nad Columbia pardal Collinsiga ja alustasid teekonda tagasi Maale.
23. juulil, ööl enne ookeani maandumist, esinesid astronaudid televisioonis tänuavaldusega kõigile, kes missiooni õnnestumisele kaasa aitasid.
24. juulil maandus moodul Vaiksesse ookeani ja tunni aja pärast võttis helikopter astronaudid pardale. Nixon oli kopteris ja tervitas Maale tagasi jõudnud mehi isiklikult.
Hiljem on esitatud mitmeid vandenõuteooriaid, mille järgi oli Apollo 11 kuul maandumine kas osaliselt või täielikult NASA või teiste asjaosaliste poolt võltsitud. Väidetakse, et avalikkust peteti tõendite võltsimise segamise teel. Sealhulgas olevat võltsitud fotosid, telemeetriat, ülekandeid ja pinnaseproove ning avalikkuse petmine jätkub tänapäevani.
1999. aastal avaldatud avaliku arvamuse küsitluse järgi leidis 89 protsenti ameeriklastest, et Apollo 11 käis kuul, 6 protsenti ei uskunud seda ja 5 protsenti polnud kindlad.
Rahva petmise võimalikeks põhjusteks peetakse külma sõja aegset võistlust Nõukogude Liiduga, rahapuudust, liialt suurt riski, avalikkuse tähelepanu kõrvale suunamist Vietnami sõjalt ning Kennedy lubaduse täitmist iga hinna eest.
