Petraeuse kõrgelt hinnatud biograafia „All In“ autorilt Broadwellilt küsiti 26. oktoobril Denveri ülikoolis 11. septembril Liibüas toimunud rünnaku kohta, kirjutab The Daily Beast.

„Ma ei tea nüüd, kas paljud teist on seda kuulnud, kuid CIA kõrvalhoone oli tegelikult võtnud Liibüa mässulisi võitlejaid vangi ja nad arvavad, et rünnak konsulaadile oli katse need vangid vabastada. See on endiselt kontrollimisel,“ vastas Broadwell.

On võimalik, et Broadwell rääkis ekslikult Fox Newsi korrespondendi Jennifer Griffeni reportaažist, mille järgi hoiti kolme liibüalasest ründajat kõrvalhoones kinni.

CIA eitas pühapäeval Broadwelli varem avaldamata väidet, et kõrvalhoones hoiti vange.

Broadwell tundus rääkivat Petraeuse nimel: „Kindral Petraeuse jaoks on probleem, et tema uues positsioonis ei ole tal lubatud pressiga suhelda. Seega ta teadis kõigest sellest, neil oli kirjavahetus CIA jaamaga Liibüas. 24 tunni jooksul nad üldiselt teadsid, mis toimub.“

Endine sõjaväeluure ohvitser Broadwell viitas Fox Newsi reportaažile, mis samal päeval eetrisse anti. Kuid et valitsusametnikud seadsid selle dramaatilise loo detailid kohe tõsiselt kahtluse alla, toetus Broadwell ainult selle mõnedele osadele, mida hiljem kinnitati.

Hiljem ütles Broadwell, et Benghazi sündmuste kajastamine ajakirjanduses seadis ohtu USA tegevuse Liibüas. „Endise luureohvitserina on see minu jaoks häiriv, sest see paljastab meie allikad ja meetodid. Ma ei leia, et avalikkus peaks seda kõike teadma.“

CIA pressiesindaja keeldus pühapäeval rääkimast Broadwelli suhetest Petraeusega, kuid lükkas tagasi Broadwelli väite, et CIA kõrvalhoones hoiti vangis Liibüa võitlejaid.

„CIA-l ei ole olnud kinnipidamisvolitusi alates 2009. aasta jaanuarist, kui anti välja täidesaatev korraldus number 13491. Igasugused väited, et agentuur tegeleb endiselt kinnipidamisega, näitavad informeerimatust ja on alusetud,“ ütles CIA esindaja.

Reedel kustutati internetist Broadwelli isiklik veebileht ja Facebooki konto. Ajaleht Washington Post kirjutas, et Petraeusele lähedalseisvad ametnikud muretsesid üha rohkem Broadwelli postituste üle Facebookis, milles nende arvates avaldati mõnikord tundlikke operatiivseid üksikasju.

Reutersi teatel võttis USA föderaalne juurdlusbüroo FBI Petraeusega esimest korda ühendust oktoobri lõpus, kui oli hakatud uurima ähvardava sisuga e-kirju, mis nende andmetel oli saatnud Broadwell ühele naisele Florida osariigis Tampas. Washington Posti teatel oli see naine Jill Kelley, kes on koos abikaasaga Petraeuse pikaaegne perekonnasõber.

Ähvarduskirjade uurimine viis selleni, et FBI hakkas välja selgitama, kas Petrause isiklikku e-kirjavahetusse on sisse häkitud ning kas selles sisalduv informatsioon on võinud jõuda välisriikide luureteenistusteni. See omakorda viis FBI Petraeuse ja Broadwelli vahelise suhte jälile.

Esimesena sai suhtest teada USA rahvusliku julgeoleku direktor erukindral James Clapper, kes sõbra ja kolleegina kutsus Petraeust tagasi astuma. President Barack Obamat ning senati ja esindajatekoja luurekomiteede kõrgetasemelisi liikmeid teavitati toimuvast alles peale valimisi.

Välisriikide luureteenistused võivad kasutada abieluväliseid suhteid väljapressimiseks. Tavaliselt kaotavad sellelt tabatud kõrgetasemelised luuretöötajad ligipääsu riigisaladustele.

CIA oma juurdluse keskmes on ilmselt see, kas Petraeus avaldas Broadwellile salajast informatsiooni.

Petraeus pidi eeloleval neljapäeval senati ja esindajatekoja luurekomiteede ühisistungil Benghazi läbikukkumise kohta aru andma. Tema asemel esineb nüüdne CIA direktori kohusetäitja, Petraeuse endine asetäitja Mike Morrell. Petraeus võib siiski hiljem tunnistusi anda.

Broadwell ja Petraeus on mõlemad lõpetanud West Pointi sõjaväeakadeemia, jõudnud kõrgele ja armastavad sõjaväekultuuri. Nende suhe tugevnes, kui Petraeus asus juhtima koalitsioonivägesid Afganistanis. Broadwell järgnes talle elulookirjutajana, kuigi polnud kunagi ühtki raamatut kirjutanud. Ta pääses kindralile erakordselt lähedale.

„“All In“ tundub mõnikord sellisena, nagu me istuksime Afganistanis tema kõrval, loeksime üle õla tema e-kirju,“ kirjutas Washington Posti endine sõjakorrespondent Thomas Ricks Broadwelli kirjutatud raamatu kohta.