Vastavalt Briti poliitika reeglitele asub võimupartei juht tavaliselt ka valitsuse etteotsa, kuningannal on tema ametissenimetamisel täita auväärse kummitempli roll. Kolmapäeval teatas oma kandideerimisest konservatiivide esimeheks töö- ja pensioniminister Stephen Crabb, kes toetas varem euroliitu jäämist, kuid lubab Telegraphis ilmunud ajaleheartiklis ühendada nii Brexiti toetajad kui vastased. Samuti teatas kandideerimisest endine kaitseminister ja euroskeptik Liam Fox. Fox astus 2011. aastal ametist tagasi, kuna kahtlustati, et tema ettevõtjast sõber Adam Werrity omas kaitseministri otsustele liiga suurt mõju.
Boris Johnson
Kumbagi kandidaati ei peeta praegu siiski favoriidiks. Ajakirjanikud eeldavad põhilist duelli kahe kandidaadi vahel, kes peavad oma programmilised kõned neljapäeval enne kandideerimistähtaja kukkumist. Üks neist on euroskeptikute liider, endine Londoni linnapea Boris Johnson, kes pärast Brexiti referendumit erilist tutvustamist ei vaja. Johnson on erakonnas populaarne, kuid vastased süüdistavad teda populismis ja leiavad, et ka tema ebalev reaktsioon referendumi võidule näitab, et mees ei ole valitsusjuhi ametiks valmis.
Theresa May

Tema suurim võistleja on praegune siseminister Theresa May. Guardiani andmeil tahab May oma kandideerimiskõnega väljendada sõnumit riigi ja partei ühendamisest. Ühendkuningriigist peab saama „riik, mis toimib mitte üksnes väheste privilegeeritute, vaid meie kõigi jaoks,“ ütleb May. Samasuguse ühendajana plaanib end esitleda Boris Johnson, kelle suurim trump on eduka referendumikampaania juhtimine.

"Musta hobusena" teatas neljapäeval oma kandideerimisest ka justiitsminister Michael Gove, kes oli koos Johnsoniga euroskeptikute peamiseid eeskõnelejaid. Seni kinnitas Gove, et ei taha peaministriks saada ja seetõttu eeldati, et ta toetab Johnsoni kandidatuuri. "Boris ei suuda eesseisva ülesande täitmisel juhirolli täita ega selleks vajalikku meeskonda kokku panna," ütles Gove neljapäeval.