Karzai sõnul jääb hiljutine naiste ja laste surmaga lõppenud rünnak alliansi viimaseks, vahendab BNS.

"Sellest hetkest pole õhulöögid elumajadele enam lubatud," ütles Karzai pealinnas Kabulis ajakirjanikele.

President lisas, et tsiviilohvritega õhurünnakute jätkudes riskib rahvusvaheline koalitsioon saada Afganistanis "okupatsioonijõuks" ja meenutas Afganistani varasemaid kokkupuuteid okupatsioonijõududega, näiteks Nõukogude Liiduga.

"Kui Afganistani valitsus on teatanud, et õhurünnakud elumajadele on keelatud ja need jätkuvad, muutub rahvusvahelise koalitsiooni staatus terrorismivastase sõja pidajast okupatsiooniväeks," ütles Karzai pressikonverentsil. "Ja sellisel juhul on Afganistani ajalugu tunnistajaks, kuidas afgaanid okupantidega toimivad."

"Võõrväed on Afganistanis terrorismivastases sõjas, nad ei ole praegu okupatsioonijõud. Just seetõttu on Afganistani rahvas seni ohvreid toonud. Seepärast ei tohi kasutada sääraseid operatsioone Afganistani rahva ja nende kodude vastu. Seepärast on elumajade pommitamine nüüdsest keelatud," lisas Karzai.

NATO arvates on hoonete pommitamine sõjas Talibani mässulistega möödapääsmatu.

Suhted Karzai ja NATO vahel pingestusid taas nädalavahetusel pärast Helmandi provintsis toimunud õhurünnakut, milles sai eksikombel surma vähemalt üheksa tsivilisti, nende seas ka lapsed.

Alliansi Rahvusvaheliste Julgeolekuabijõudude (ISAF) edelapiirkonna juht kindralmajor John Toolan palus esmaspäeval "üheksa tsivilisti tapmise pärast siiralt andestust" ja ütles, et traagiline õhulöök anti hooneile, kus arvati redutavat patrullkäigul olnud merejalaväelase tapnud mässulisi.

Toolani sõnul on NATO "põhiline prioriteet" hoida ära tsiviilohvreid ja vahejuhtumi asjus on algatatud uurimine.

Valge Maja pressiesindaja ütles pühapäeval, et Washington suhtub täie tõsidusega Karzai muresse rahumeelsete elanike hukkumise pärast USA juhitavates sõjalistes operatsioonides.

Välisvägede tules hukkuvad tsivilistid on Afganistanis tundlik teema, millele järgnevad sageli rahutused.