Karzai ja Carter kandideerivad rahupreemiale

 (11)
Karzai

Oktoobris välja antava Nobeli rahupreemia kandidaatide seas nähakse nii Afganistani presidenti Hamid Karzaid kui Hiina dissidente, aga ühte suurt soosikut 11. septembri terrorirünnakutest tumestatud maailmal ekspertide hinnagul ei ole.

Rekordarvu 156 kandidaadi seast võidakse välja valida ka USA ekspresident Jimmy Carter või mõni usu- või vaimuelu juht, kes teeb ponnistusi moslemite, kristlaste ja juutide lahkhelide ületamiseks — nö kõlbeline vastand Osama bin Ladenile.

Ekspertide arvates ei ole kindlat soosikut, kellele viieliikmeline Nobeli komitee võiks 11. oktoobril määrata miljoni dollari suuruse preemia. Möödunud aastal seevastu ennustati üsna kindlalt preemiasaajaks ÜRO-d ja selle peasekretäri Kofi Annani.

“Nad tahaksid leida head moslemit,” ütles Oslos tegutseva Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi juhataja Stein Toennesson.

Tema peab õheks võimaluseks Karzaid, kuid Afganistani presidenti võidakse jälle pidada liialt USA marionetiks. Samas oleks Karzai välismaal populaarne valik ja aitaks kindlustada Afganistani rahuprotsessi.

Norra Rahvusvaheliste Suhete Instituudi direktori Sverre Lodgaardi arvates on üheks kindlamaks soosikuks Carter, sest “tema kasuks on lihtsam argumente leida kui teiste kasuks”.

Carter jäi napilt ilma rahupreemiast 1978. aastal, kui ta aitas Egiptuse presidendil Anwar Sadatil ja Iisraeli peaministril Menachem Beginil rahu sõlmida. Teda on korduvalt preemiale esitatud kui rahupüüdlejat erinevates riikides Põhja-Koreast Haiitini.

Teised analüütikud peavad aga Carterit halvaks valikuks. “See oleks kapitulatsioon, ideede puudus. See oleks üsna piinlik,” sõnas Norra suurima konservatiivse päevalehe Aftenposten välistoimetuse juhataja Nils Morten Udgaard.

Nobeli komitee viimane istung on 3. oktoobril.

Võimalike preemiasaajatena on veel välja toodud Hiina teisitimõtlejad, eriti 1989. aasta veretöös pojad kaotanud Tiananmeni Emad, või usuliikumine Falun Gong.

Kandidaatide hulgas on ka keskkonnakaitsjaid, rocktähti ja meediaorganisatsioone. Keskkonnakaitsjad võidakse välja valida ninanipsuks USA presidendile George W. Bushile, kes lükkas tagasi Kyoto kliimaleppe. Tunnustada võidakse ka rahvusvahelist endise Jugoslaavia sõjakuritegude tribunali, soovides vihjata USA katsetele takistada äsjaloodud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevust.

Bush ise võib Nobeli rahupreemiast peaaegu kindlasti suu puhtaks pühkida, sest Nobeli komitee liikmed on tõsiselt tauninud USA pommirünnakuid Afganistani tsiviilelanike pihta, Ühendriikide erapoolikut toetust Iisraelile ja kavatsust kukutada Iraagi president Saddam Hussein.

Paavst Johannes Paulus II kahjuks räägib tema vastuseis kondoomide kasutamisele aidsi leviku takistamiseks.