Eyjafjallajökulli kõrval, liustiku all uinuv Katla võib saata atmosfääri tohutu hulga tuhka ning tekitada suure laavavoolu ja tsunami. Kui Katla 1918. aastal viimati purskas, liikus Islandi lõunarannik üle kahe kilomeetri lõuna poole, kirjutab Helsingin Sanomat.

Uurijad jälgivad Katla tegevust nüüd eriti hoolikalt, sest selle purskama hakkamine on tihti Eyjafjallajökulli purskele järgnenud. Viimati kogeti sellist tandemnähtust 1822. aastal, kui Katla hakkas purskama aasta pärast Eyjafjallajökulli.

Islandil geoloogina töötanud soomlane Jouko Parviainen ütles, et Katla ja Eyjafjallajökulli purskamisele ei ole leitud otsest ühenduslüli. Eyjafjallajökulli purske vallandanud vulkaaniline tegevus võib siiski siirduda paarikümne kilomeetri kaugusel asuva Katla alla.

„Katla on uinunud ligi sada aastat ja see on ärkamas nagu ärritatud karuema talveunest. Mida kauem on vulkaan vaikinud, seda ägedamalt ta purskama hakkab,” ütles Parviainen.

Uudisteagentuuri AFP tsiteeritud geoloogide sõnul paistab Katla tegevus praegusel hetkel rahulikuna. See ei ole samas mingiks tagatiseks vulkaani käitumise kohta tulevikus.

Katla pursked on Parviaineni sõnul kestnud paarist nädalast viie kuuni. 1755. aasta purske tagajärjel paiskus õhku 1,5 miljonit kuupmeetrit tuhka. Mitme meetri paksune tuhakiht kattis aastateks karjamaid ja purustas hooneid.

Katla purskamisele võib kaasneda tsunami. Kui üle 1000-kraadine laava maapinnale pulbitseb, sulab sadu meetreid paks jääkiht mõne tunniga. Liustiku keskele koguneb tohutu veemass, mis jäävallidest läbi murdes tormab lõpuks rannikule.

Katla läheduses, Víki külas elab umbes 600 kartmatut elanikku. Nende kaitseks on püstitatud majakõrgusi pinnasevalle, mis nõrgendavad veemasside jõudu ja annavad aega põgeneda.