Kindralkolonel Mladić oli Bosnia serblaste sõjaline juht Bosnia sõja ajal, vahendab ajaleht The Telegraph.

Arvatakse, et Mladići tabamine on vaid nädalate küsimus, sest tema poliitiline toetusvõrgustik on kokku kukkumas ja Euroopa Liit avaldab Serbiale survet tema väljaandmiseks.

Saksa luureallikatele toetudes on aga Mladić oma jälitajatega läbirääkimisi pidanud oma vahistamise tingimuste üle ja andnud enese päästmiseks informatsiooni Karadžići asukoha kohta.

Saksamaa välisluureteenistusele (Bundesnachrichtendienst — BND) lähedalseaisva allika andmetel tahab Mladić kindlasti vältida endise Jugoslaavia rahvusvahelise tribunali ette minemist.

Selle asemel eelistaks ta kohalikku kohut Serbias, kus teda paljud endiselt kangelaseks peavad. Sõjakuritegude kohtuprotsessid algasid Belgradis 2004. aastal.

Kuigi Serbia kohus on Bosnia sõjakuritegudes süüdi olevaid isikuid karistanud, on siiski ebatõenäoline, et Mladićit tema tabamise järel Haagi kohtule välja ei antaks.

Kui Karadžićit kaitsesid väidetavalt osaliselt Serbia luureametnikud, siis Mladići eest arvatakse seisvat ka mõjuvõimsaid Serbia sõjaväelasi.

See teeb tema alistumise tingimustes kokkuleppise raskemaks, sest armee ei ole läänemeelse valitsuse poliitikaga tihti nõus.

„Lääne luureteenistused aitasid Karadžićit tabada,” ütleb luureallikas. „See tähendab CIA-d koostöös Saksa, Prantsuse ja Briti luureteenistustega. Need Euroopa valitsused on kõik huvitatud Serbia Euroopa Liitu saamisest ja Venemaast eemaldumisest.”

Karadžić kavatseb ennast kohtus ise kaitsta