Tuhanded nuiade, püsside ja odadega relvastatud hülgekütid püüavad Ida-Kanada jäisel rannikul hülgeid. Jaht on oluline sissetulekuallikas kohalikele väikeasulate elanikele, teatab CNN.

Jaht algab umbes kaks nädalat peale hülgepoegade sündi, mil nende valge karv vahetub halli vastu.

Massiline ja julm tapmine on juba aastakümneid tekitanud loomakaitseaktivistides protesti. Jahivastased väidavad, et hülgepojad pekstakse julmalt surnuks ning nülitakse sageli veel elusalt.

Jahimehed ja valitsuse järelvalveametnikud lükkavad aga süüdistuse tagasi, öeldes, et jaht toimub karmide reeglite ja range järelvalve all ning hülged tapetakse ilma piinadeta.

Paljud riigid on hülgekaubanduse Kanadaga lõpetanud. Kanada valitsuse sõnul teenisid jahimehed eelmisel aastal 16,5 miljonit USA dollarit ehk ligi 182 miljonit krooni.

Kokku tohib Kanada võimude loal kolme aasta jooksul alates 2003. aastast tappa 975 000 hüljest. Võimude hinnangul on riigi hülgepopulatsioon rikkalik ja terve. Riigi vetes on umbes viis miljonit hüljest. Tegemist on rekordiga, kuivõrd võrreldes 1970. aastatega on hülgepopulatsioon kasvanud kolm korda.

Kohalike kalameeste kinnitusel sööb nii suur hulk hülgeid ära märkimisväärse osa kohalikust kalavarust, vähendades nende sissetulekuid veelgi.

Rahvusvaheline Loomakaitse Fond väidab aga, et ligi miljoni hülge tapmine nii lühikese aja jooksul on bioloogilise jätkusuutlikkuse seisukohalt kahjulik ning et hülgeid tapetakse ainult ärilistel kaalutlustel.