"Norodom Sihanouk suri Pekingis," teatas riiklik uudisteagentuur Xinhua anonüümseks jäänud ametnikele viidates, vahendab BNS.
Endine monarh väisas sageli Hiinat, kus teda raviti.
Tänavu jaanuaris avaldas Sihanouk soovi, et tema keha pärast surma tuhastataks ning tuhk pandaks kuningapalee territooriumil asuvasse stuupasse.
Sihanouk loobus võimust 2004. aastal.
Mees oli mõjuvõimas isik Kambodža poliitikas poole sajandi jooksul, millesse mahtusid pöördelised sündmused nagu genotsiid ja sõda. Sihanouk oli tunnistajaks muutumistele kolooniast kuningriigiks, USA toetatud režiimist punakhmeeride režiimiks, võõrvägede okupeeritud territooriumist sissisõja võitlustandriks ning lõpuks eksperimendile demokraatiaga.
1932. aastal sündinud Sihanouk veetis poputatud lapsepõlve Prantsuse Indo-Hiinas. Prantslased lasid 19-aastase Sihanouki 1941. aastal kuningaks kroonida lootuses teda raskusteta kuulekaks muuta, kuid pidid pettuma. Kaks aastat hiljem loobus ta troonist, organiseeris massipartei ning püüdis Kambodžat külma sõja tuliseimal perioodil neutraalsena hoida. Sihanouk võttis vastu Ühendriikide abi ja seadis sisse lähedased sidemed kommunistliku Hiinaga. Samuti oli ta üks mitteühinemisliikumise asutajatest.
Sihanouki näol oli tegemist halastamatu diletandist poliitikuna, keda juhtisid episoodilised lapselikud entusiasmihood. Tal oli viie või kuue naisega vähemalt 14 last.
1960-ndatel lähenes Sihanouk Hiinale ja Vietnamile lootuses, et nemad Kambodža neutraalsust austavad. Sõjategevuse intensiivistudes naaberriigis Vietnamis 1965. aastal katkestas Sihanouk Kambodža suhted Ühendriikidega. 1969. aastal lähenes ta uuesti Ühendriikidele, et Vietnami mõju vähendada. Ühtlasi üritas ta ka Hiinast eemalduda.
Sihanouk üritas riiki Vietnami sõjast eemal hoida, kuid seda ei juhtunud. Ühendriikide toetatud riigipöördega kõrvaldati Sihanouk 1970. aastal võimult, järgnesid verised kümnendid.
Sihanouk asus punakhmeere oma populaarsusega toetama, muutes nad tühisest liikumisest arvestatavaks poliitiliseks jõuks. 1975. aastal võimule pääsedes arreteerisid punakhmeerid Sihanouki ja lubasid ta hukata, kuid Hiina välisministri Zhou Enlai sekkumisel Sihanouk päästeti.
Kui Vietnami väed 1978. aasta detsembris Kambodžas punakhmeeride valitsuse kukutasid, asus Sihanouk uuesti kodumaad teenima. Vietnami vägede invasioonile järgnes kümnendipikkune gerilja võõrvägede toetatud marionettrežiimi vastu, mille jooksul juhtis Sihanouk eripalgelisi sissivägesid.
Sihanouk oli tegev vaherahu saavutamise juures ning juhtis ÜRO-le alluvat vahevalitsust, mis valitses riiki 1993. aasta valimisteni. Samal aastal lasi Sihanouk ennast uuesti Kambodža kuningaks kroonida, sellesse ametisse jäi ta kuni 2004. aastani.
