Stoicescu märkis, et keskmaarakketide kasutamist piirav lepe sündis Mihhail Gorbatšovi ja Roland Regani ajal 1987 aastal. Selle taga oli Nõukogude Liidus käivitatud võidurelvastumine, millele USA vastas omalt poolt Saksamaale ja mujal Lääne-Euroopasse oma rakettide paigutamisega.

Võidurelvastumisele kuluvad suured summad viisid lepingu sõlmimiseni, et kumbki pool ei kasuta rakette, mille lennuulatus on 500-5500 kilomeetrit ja mida ei lasta laevadelt ega lennukitlet.

„Venemaa on kogu aeg piire katsetanud, näiteks Iskanderi tüüpi rakettide näol, mille laskeulatus on 300-400 kilomeetrit,” ütles Stocescu. „Nad väidavad, et kõige uuem rakett, mida nad on katsetanud ja tootnud ja nüüd ilmselt ka oma relvastusse võtma, et see lendab napilt alla 500 kilomeetri, 490 kilomeetrit. See on ilmselge vale.”

Lisaks on selliste rakettide eelhoiatuse aeg väga lühike ja lendava raketi osas on keeruline öelda, kuhu suunas nad teel on.

Stoicescu usub, et USA on oma NATO partneritele toonud selles osas ka väga selgeid kindlaid tõendeid.

Venemaa tahab tema hinnangul endale keskmaarakettide küsimuses eelist tekitada. „Venemaa eitab rakettide olemasolu, samas ise neid katsetades ja oma relvaarsenali võttes,” ütles Stoicescu.

Et Venemaa lõpuks protsessile tagasikäigu annaks, on ebatõenäoline. USA otsustas lepingust loobuda, kuna Venemaa seda niikuinii ei täida. Niimoodi seob USA-d ennast, samas kui Venemaa rikub rahulikult lepingut.

Kas on võimalik, et tuleb jälle võidurelvastumine? Seda Stoicescu arvates välistada ei saa.