Kaks aastat Vene võimu. Lubatud õitseng, mida Krimm kunagi ei näinud

 (137)
Kaks aastat Vene võimu. Lubatud õitseng, mida Krimm kunagi ei näinud
Foto: Sergey Malgavko, Sputnik

Kahe aasta eest okupeeris Venemaa Krimmi ja lubas poolsaare kahele miljonile elanikule paremat elu. Kohalike sõnul on aga selle asemel kaupade hinnad hüppeliselt tõusnud, palgad ja pensionid jäänud samale tasemele ja turistid poolsaare hüljanud.

Venemaa president Vladimir Putin külastas sel nädalal päikeselist Musta mere poolsaart, süüdistades Kiievit diversantide saatmises Krimmi, et teha liiga poolsaare majandusele. Kohalike sõnul on aga Moskva-poolsel hülgamisel oluliselt suurem kahju.

“Me ühinesime Venemaaga ja nemad lõpetasid meist hoolimise,” ütles Jevgeni, kohaliku titaanitehase töötaja Armjanski linnas uudisteagentuurile Reuters. “Inimesed on naiivsed. Nad arvasid, et kui me oleme Venemaa osa, siis on kõik nagu Venemaal. Hinnad on tõepoolest tõusnud Venemaa tasemele, aga palgad on jäänud samaks. See on peamine problem.”

Jevgeni kardab oma ülemuste kättemaksu, mistõttu palus ta oma perekonnanime artiklis mitte avaldada. Sama oli ka teiste uudisteagentuurile oma ja Krimmi olukorrast rääkinud meestega.

Armjansk on unine Krimmi linnakene õige Ukraina piiri lähedal, mitte kaugel paigast, kus Venemaa väitel peeti sel nädlaal kinni mitu terrorikavatsusega Ukraina eriväelasest. Kiievi sõnul on tegemist valega, mida Moskva võib tuua ettekäändeks võimaliku uue sõjalise tegevuse puhul Ukraina vastu.

Krimmi elanike sõnul on aga selle juhtumiga taas juhitud tähelepanu kõrvale nende probleemidelt.

Armjansk ei ole kunagi olnud jõukas. Veerandik linna 20 000 elanikust töötab keemiatehases Titaan, sõites igal varahommikul linnast identsete roheliste bussidega tehasesse ja pärastlõunal jälle linna tagasi.

Kui Krimm oli Ukraina kontrolli all, olid kaubad ja teenused taskukohased, ja tehases töötavatel inimestel oli võimalik neid endale üldjuhul lubada. Kuid pärast Ukraina võimude blokaadi on veokulude tõttu kaupade hinnad hüppeliselt tõusnud.

“Ma suudan ainult toitu osta, isegi riiete ostmisega tekib raskusi,” tunnistas tehnik Pavel, kes teenib kuus 17 000 rubla (235 eurot). See on pelgalt pool Venemaa keskmisest palgast.

“Sellest jaguks Ukrainas, sest hinnad on seal madalamad, aga mitte siin. Ma olen šokis. Mu palk ei tõuse, samal ajal kui kõik läheb ümberringi aina kallimaks.”

Veel kolm tehasetöötajat kirjeldasid Reutersile, kuidas palgad varieeruvad pelgalt 10 000 rublast laboratooriumi assistendil kuni 21 000 inseneriosakonna juhil.

Keemiatehas kuulub ühele Ukraina rikkaimale mehele, suurärimees Dmõtro Firtašile, kelle pressiesindaja ütles uudisteagentuurile, et ei soovi kommentaare jagada.

Foto: Alexandr Polegenko, Sputnik

Venemaa ehitab Krimmi ja Lõuna-Venemaa vahele parasjagu silda, et avada uus kaubandustee, vähendamaks leibkondade tarbimiskulusid. Silla valmimiseni läheb aga veel vähemalt kaks aastat.

Moskva on kursis Armjanski probleemidega. See on üks 300 Venemaa linnast, mis kuulub majanduse elavdamiseks riigipoolset rahastust vajavate linnade nimekirja. Venemaa on teatanud, et kavatseb Krimmi aastatel 2016-2020 investeerida 680 miljardit rubla (üheksa miljardit eurot). Seda lisaks miljonitele rubladele, mida Venemaa sealsetele riigiteenistujatele ja pensionäridele palkade ja pensionite näol maksab.

Annekteerimise järel lootsid poolsaare pensionärid ja riigipalgalised, et neid ootab korralik elujärje paranemine. Läks aga vastupidi ja 2014. aastast saadik on rubla kaotanud madalate naftahindade ja lääne sanktsioonide tõttu pea poole oma väärtusest.

Mais jõudis ajakirjandusse video poolsaarel parasjagu visiidil olnud Venemaa peaministri Dmitri Medvedevi ja kohaliku pensionäri dialoog, milles viimane kurtis, et poole miljoni krimmi pensionäri elu ei ole kiita.

“Võimatu on selle pensioniga ära elada,” sõnas vanaproua. “Hinnad on meeletud, enam pole jõudu, meile arvutatakse valed indeksid. Meid solvatakse, ei anta isegi nelja protsenti! Mis tähendab 8000 (110 eurot), see on närune! Meiega pühitakse jalgu.”

Loe veel

Medvedev kuulas pensionäri ära ja tunnistas: “Meil lihtsalt ei ole raha… Aga pidage Teie siin vastu. Kõike head teile, head tuju ja tervist.”

Foto: Artem Kreminsky, RIA Novosti

Tuntud Krimmi puhkekuurortides Jaltas ja Aluštas on samuti vaikne. Eelmisel aastal ütles president Putin, et Krimm on turismisihtkohana taskukohane ja Moskva kaalub täiendavate meetmete rakendamist turistide poolsaarele meelitamiseks. Kuid annekteerimise järel lõppes ukrainlaste vool puhkekuurortidesse. Lennukitega saabuvaid Vene turiste ei ole aga nii palju, kui oli rongidega poolsaarele saabunud ukrainlasi.

Kui Krimm oli Ukraina kontrolli all külastas seda igal aastal kuus miljonit turisti. Juba teist suve järjest on turistide arv poolsaarel aga pelgalt kunagise hiilguse hale vari.

“Kui me olime Ukraina osa, oli siin palju rohkem inimesi. Raske oli läbi rahvamasside liikuda,” ütles igavlev ettekandja peaaegu inimtühja restorani Euroopa terrassil populaarse Jevpatorija ranna lähedal.

Dulberi-nimelise restorani ettekandja Natalja tunnistab samuti, et kliendid kulutavad oluliselt vähem raha, kui aegadel, mil poolsaar veel Ukraina kontrolli all oli. “Inimesed ei kuluta enam raha, nad teevad minimaalseid oste ja annavad vähe tippi.”

“Meil on praegu rublakriis, hinnad on kõrged. Inimesed tulevad Venemaalt ja nad on šokis, kui kallis kõik Krimmis on. Me oleme isegi sellepärast šokis.”