Kaitseuuringute keskuse must stsenaarium: Putin ei teeks Baltikumis Ukrainat, vaid päris sõda

 (463)
INDIA-RUSSIA-DEFENCE
INDIA-RUSSIA-DEFENCEFoto: HO, AFP

Täna avalikustati Kaitseuuringute keskuse raport „Läänemere piirkonna strateegilise tasakaalu tugevdamisest“, kus analüüsitakse NATO ja Venemaa sõjajõude Läänemere piirkonnas. Tähtsamaid järeldusi on kaks – NATO ei suudaks praeguses olukorras Balti riike kaitsta ja „roheliste mehikeste“ asemel peaksime kartma päris sõda.

Uuringu autorid Kalev Stoicescu ja Henrik Praks kõrvutasid avalikele andmetele tuginedes lääneriikide ja Venemaa sõjalist jõudu Balti riikides ja jõudsid järeldusele, et NATO-l puudub praegu Läänemerel tõsiseltvõetav heidutus- ja kaitsevõime. Kuigi Venemaa ei soovi kindlasti NATO-ga täiemahulist konflikti, võib ta üritada kiire sõjalise operatsiooni abil Balti riikides endale sobiva olukorra kehtestada ja seejärel NATO-le oma tingimused dikteerida, leiavad autorid.

NATO praegune kava näeb konflikti korral Ida-Euroopas ette kiirreageerimisjõudude kasutamist. Uuringu järgi on sellel stsenaariumil mitu takistust. Paberite järgi peaksid NATO kiirreageerimisjõud (üks jalaväebrigaad pluss eri-, lennuväe- ja mereväeüksused) saama esimesed sõdurid liikuma 48 tunni jooksul ja 7 päeva möödudes alustama ülejäänud vägede liigutamist. Seega, päriselt kohalejõudmiseks kulub neil rohkem kui nädal. „Lisaks ei ole kriisi korral tagatud, et kiirreageerimisjõud ka tegelikult kohale jõuavad,“ märgivad autorid. „See nõuab Põhja-Atlandi Nõukogu liikmete poliitilist otsust. Kiirreageerimisjõudude väärtus kiire reageerijana ja tõhusa sõdiva jõuna on küsitav. Pigem tundub tegu olevat poliitilise tööriistaga, et demonstreerida NATO solidaarsust.“

Seotud lood:

Teine praktiline probleem on seotud Kaliningradi oblastiga, mida lahutab Venemaa liitlase Valgevene territooriumist vaid 100-kilomeetrine Leedu ja Poola territooriumil asuv maariba. Arvestades Kaliningradi ja Pihkva oblastisse koondatud jõude, suudaks Venemaa lühikese ajaga tekitada „mulli“, mis tõkestaks igasuguste abivägede toomise Poolast põhja poole. Seda enam, et Balti regioonis puuduvad NATO-l praegu praktiliselt õhu- ja merejõud, mis seda kontrollida suudaksid.

"Suwalki koridori" läbistamine Kaitseuuringute Keskus

Välksõda, mitte rohelised mehikesed
Musta stsenaariumi osas on uuringute autoritel meile hea ja halb uudis. Hea uudis on see, et tõenäoliselt ei pea Venemaa mõttekaks korrata Balti riikides Ukraina stsenaariumi. „Narva ei ole Krimm,“ rõhutavad autorid. Hübriidsõda - kohalike meeleavaldajate ja eraldusmärkideta sõdurite kasutamine – ei toonud täielikult soovitud tulemust isegi Donbassis. Samuti on NATO-l ja selle idapoolsetel riikidel olnud aega selliseks konfliktiks valmistuda. Ilma Venemaa otsese sõjalise toetuseta jääksid „separatistid“ kohalikele politsei- ja sõjajõududele alla ja ei suudaks piirialasid enda käes hoida. „Esimesed päevad oleksid otsustavad - kui Venemaa sõjaliselt sekkuda ei söanda, jõuaksid liitlased reageerida ja olukorra kontrolli alla võtta,“ kirjutavad autorid. Sama vähetõenäoliseks peetakse Vene vägede „piiratud ulatusega“ sissetungi, kuna NATO võtaks seda rünnakuna.

Ja nüüd halb uudis. Konflikti korral ei sooviks Putin riskida NATO „piiratud ulatuses“ õrritamisega ja selle eest vastu näppe saamisega – pigem võib ta üritada kiiret surmalööki, arvavad autorid. „See tähendab – eraldada Balti riigid liitlaste territooriumist ja okupeerida need täielikult.“
Sellise stsenaariumi vältimiseks pakuvad uurijad mitmeid soovitusi NATO alaliste jõudude tugevdamiseks Läänemere ääres. Muu hulgas tuleks autorite hinnangul luua Balti riikidele õhu- ja merekaitse ning paigutada igasse Balti riiki üks USA jalaväepataljon. Samuti sooviksid uurijad Balti riikides näha eraldi Euroopa liitlaste vägedest moodustatud NATO brigaadi, mille võiks paigutada Kaliningradi oblasti lähedusse, nn „Suwalki koridori“.

See tooks kahtlemata kaasa uusi Venemaa süüdistusi võidurelvastumises, nendivad autorid. „Ei maksa aga unustada, et Venemaa jätkab vastavalt oma plaanidele niikuinii oma sõjalise jõu tugevdamist, eriti läänesuunas – sõltumata sellest, mida NATO teeb või tegemata jätab,“ kirjutatakse kokkuvõttes.

VENE SÕJAJÕUD LÄÄNESUUNAL

Loe veel

Dessantväed – 4 õhudessantvägede diviisi, 2 õhudessantvägede brigaadi, 6 spetsnazi brigaadi
Maaväed – 1 tankidiviis, 1 ühendrelvaliikide diviis, 1 tankibrigaad, u 20 motoriseeritud jalaväebrigaadi, 3 raketibrigaadi, 1 rannikuüksuste raketibrigaad, 6 suurtükibrigaadi
Õhuväed – 10 õhuvägede baasi, 4 transpordibaasi
Laevastik – rohkem kui 55 alusega Balti laevastik, rohkem kui 50 alusega Musta mere laevastik, 42 allveelaev ja 38 sõjalaevaga Põhjamere laevastik, 4 mereväebrigaadi

Allikas: Kaitseuuringute keskus