Kaitseminister Hanso: Eesti ja Soome abistaksid teineteist sõja korral kindlasti

 (60)
Soome kaitseminister: huvitav hinnang; Soome uurija: abistamata jätmine oleks arusaamatu
Kaitseminister Hanso: Eesti ja Soome abistaksid teineteist sõja korral kindlasti
Hannes HansoFoto: Tiit Blaat

Eesti kaitseminister Hannes Hanso väljendas veendumust, et Soome ja soomlased võitlevad olukorra tõsiseks minnes Eesti vabaduse eest. Soome kaitseminister Jussi Niinistö peab seda hinnangut „huvitavaks“.

„Ajaloos oleme rasketel aegadel teineteise kõrval seisnud. Eestlased on võidelnud Soome eest ja soomlased võidelnud Eesti eest. Ma olen väga kindel, et kui olukord seda nõuab, teeme seda jälle. Kui Soome palub, tuleb Eesti Soomele appi, ning ma olen täiesti kindel, et abiandmine toimib sama hästi ka teises suunas,“ ütles Hanso Lännen Mediale.

Hanso pidas iseenesest mõistetavaks, et Soome aitab Eestit sõjaliselt, kui vennasrahvas hätta satub. Hanso sõnul pole riikide vahele vaja formaalseid julgeolekutagatisi.

„Vennasmaadel läheb koostöö deklaratsioonidest palju kaugemale,“ ütles Hanso.

Lännen Media küsis Hansolt hinnangut Euroopa Liidu julgeolekugarantiide tähenduse kohta Soome ja Eesti vahel, kui Hanso oli koos Soome kolleegi Niinistöga visiidil Liibanonis.

Niinistö pidas Hanso hinnangut, et Soome ja Eesti aitaksid teineteist ka kõige hullemas olukorras, huvitavaks.

„Ka poliitilisel tasemel on koostöö olnud väga tõhus, nii et võiksin hästi ette kujutada, et vähemalt kriisireguleerimises võib Soomel ja Eestil olla ka edaspidi sellist koostööd,“ ütles Niinistö. „Eriasi on siis Euroopa Liidu vastastikuse abistamise kohustus. Praegu uurime me, mida see kohustus praktikas tähendab.“

Eesti abistamata jätmine oleks arusaamatu, kui lõunanaaber sõjalist abi paluks, leiab Soome välispoliitikainstituudi uurija Charly Salonius-Pasternak.

„Ma peaksin seda uskumatuks kannapöördeks, kui Soome teist Euroopa Liidu liiget, kes kuulub ka euroalasse, ei aitaks,“ ütles Salonius-Pasternak.

Salonius-Pasternaki arvates ei saaks Soome Eestile ei öelda sel põhjusel, et Soome on ka ise juba pikka aega toetunud sellele lootusele, et saab raskel hetkel rahvusvahelist abi. Tänapäeval seob vastastikuse abiandmisega ka Euroopa Liidu Lissaboni leping. Lisaks sellele võiks abistamata jätmisel olla Soome jaoks majanduslikke ja muid konkreetseid mõjusid.

„Kõike seda arvesse võttes ei tea ma õieti, milline oleks see olukord, kus Soome võiks öelda ei, kui Eestit on rünnatud,“ ütles Salonius-Pasternak.

Salonius-Pasternaki sõnul on hoopis teine asi, milles see abistamine seisneb. Sõjaline abistamine ei tähenda otseselt seda, et Eestisse toodaks Soome väed.